Tänane päev oli üle mõninga aja peaaegu tavapärases rütmis – tõusime üheksa ringis, sõime rahulikult hommikust, sain siit-sealt natuke koristada ja kuiva pesu kokku lappida, kiiret polnud kuskile. Lõuna paiku läksin mina Plikaga turule ja jalutama, Mehe jätsime koju motivatsioonikirja kirjutama.
Istusin pärast veel jõe ääres ja lugesin Ülikooli apteegi kliendilehte (õeh, üldse polnud huvitav) – kott oli liiga raske, et oleks viitsinud jalutada, sellesse vankri all olevasse kandekotti annab ainult kõige kergemaid asju panna, täiesti mõttetu. Oh, kuidas ma igatsen sooje kevadilmu, et saaks käru lihtsalt Toomemäele või jõe äärde parkida ja päikese käes raamatut lugeda. Kevad, kevad, tule juba!
Aga üldiselt olen ma enda üle lõpmata uhke – käisin esimest korda päris üksi ja iseseisvalt käruga väljas. Eks ma olen varemgi käinud, aga siis on Mees mind ikka alla saatnud, et kergem oleks. Nüüd vangerdasin ise tite ja vankri ja hiljem veel raske kotiga. Hakkama sain 😛 Eks pean harjutama – kui Mees tööle läheb, pean ju kogu aeg üksi käima, nagu enamik emasid algusest peale. Hahaa, ega ma polnud turulgi varem üksi käinud, ikka Mehega koos või olen seni vankriga väljas oodanud, kuni Mees sees ostleb. Tema on ju meie kokk, sestap oskab paremini valida.
Õhtupoolikul, kui ema töö lõpetanud oli, käisime temaga veel Eedenis. Otsisin Jyskist imeilusat kollast liblikatega voodipesu, aga nüüdseks olid kõik läinud – Pärnu omas nägin single suuruses, aga mis kasu meile sellest. Nii kahju 🙁 Noh, mis seal ikka, rangelt võttes pole ju VAJA, lihtsalt nii ilus oli…
Magamistuppa sain hommikumantlitele nagid, mõõtekannu leidsin, mis lisaks detsiliitritele ka jahu ja suhkru gramme näitab… Ja käterätikutele need klõpsuga jullad, millega on hea rätikuid nagisse riputada. Kui nüüd veel magamistuppa kella ka saaks ja mõnelt Mehe sõbralt trelli laenata, et kõik nagid-kellad-vannitoa riiulid üles panna, siis oleks elamine vist isegi suhteliselt korras 🙂
Aga Konsum on ikka üks hirmus pood, ma olen lihtsalt väiksemate hindadega harjunud. Ostsime vaid hädavajalikku, sest kõik minu listis olevad asjad on Maximas odavamad, aga sinna ei viitsinud täna enam minna – laps oli kodus näljane. Eks siis homme läheb ja ostab suuremad varud kokku, autoga hea koju tuua. Siis saan lõpuks oma kella ka ostetud, Koduekstras olid odavad ja normaalse välimusega (mul on põhiline see, et oleks valge taust ja suured mustad numbrid, muidu ma seda öösel hämaras magamistoas ei näe).
Mees sai ühele normaalsele tööle ära kandideeritud ja teine, isegi parem, ootab veel ees. Lisaks mõningad suvalised. Eks homme jätkab.
Plika on viimased ööd miskipärast kell kaks tissi nõudnud – ei mäletagi, millal ta viimati sellist asja tegi, muidu magab ikka õhtul üheksast-kümnest hommikul kuue-seitsmeni. Mitte et mul erilist vahet oleks, lihtsalt jääb siis juba öösel mu kaissu. Igatahes vaatlen huviga, kas see on juhuslik või jääbki uueks harjumuseks.