Apr 172009
 

Hahaa, ma hakkasin ette kujutama, et äkki on minu elu eesmärgiks olla ökopioneer :D

Ma võin muidugi praegu lihtsalt ülemäära vaimustuda ja täiesti vabalt võib olla, et see kõik pole teostatav ja mul on luulud ja nii edasi.

Aga kuna ma olen alati öelnud, et unistada tuleb ja unistada tuleb võimalikult SUURELT – sest kuidas suured head asjad muidu juhtuda saavad…

…siis…

Ma tahaksin minna ja kolidagi metsa ja ehitadagi ise sinna savimaja – just sellise, nagu ma tahan, viie magamistoa ja kahe vannitoaga, irw.

Ja kasvatadagi ise kõik juurikad ja kes teab, võib-olla küpsetada ise leibagi.

Jääb muidugi fakt, et päris ilma rahata ära ei ela, nii et me peame ilmselgelt mingi pereäri tegema, mida kodust ajada saab. Või kui ma saaks tõlkimisega/toimetamisega otsa peale või näiteks raamatupidamisega… Siis seda saaksin ka kodust teha. Või saaks seda ökopioneerindust edasi arendada ja sellega veidi raha teenida (kui endal piisavalt kogemusi, hakata teisi koolitama või artikleid kirjutama või… Ma ei tea, kasvõi oma blogist raamatu teha. Irw. Raamatu kirjutamisest saadud tuluga Eesti oludes muidugi ära ei elaks).

Aga kui me ehitame ise ilma laenuta maja ning kasvatame (arvestatava) osa toidust ise, siis ei ole meil seda raha sugugi NII palju vaja, kui neil, kes ostavad kõik toidu poest ja tambivad eluasemelaene kinni.

Jääb muidugi fakt, et lastele tuleb ka mõelda, nii et viisakas läheduses peaks normaalne kool olema (vähemalt põhikool) ja üleüldse tuleb saavutada see, et nad kasvaksid üles normaalsete ja elutervete tänapäeva ühiskonna lastena – viimane asi, mida ma tahan, on see, et meie keerame peast roheliseks ja kolime metsa elama ja meie lastest saaks sellepärast eluvõõrad, maalt ja hobusega tüübid. Koduõpe ei tuleks kõne allagi. Lapsed peavad saama teiste lastega suhelda ja normaalset elu elada.

Aga tahaks nendele kõikvõimalikele probleemidele kuidagi lahenduse leida. Tahakski kolida maale. Elada võimalikult palju peost suhu (st peale juurikate kasvatamise võiks ju näiteks kanu pidada, aga muid loomi küll mitte – kõike muud vaja minevat saab ju läheduses asuvatelt talunikelt osta või mis).

Tahaks tõestada kõigile, et selline eluviis on võimalik – on võimalik ja nauditav ka nii mugavate ja linnastunud inimeste puhul nagu meie Mehega seda hetkel kahtlemata oleme. Et see on võimalik, ilma et me peast segi keeraksime ja muutuksime veidrikeks, maalt ja hobusega ökohulludeks.

Et me oleks edasi needsamad normaalsed internetisõltuvuses noored inimesed, ainult me elaksime maal enda ehitatud savimajas looduslähedast elu, kasvataks juurikaid ja küpsetaks leiba. Ja kasvataks seal oma lapsi toredateks ja iseseisvateks inimesteks.

Ja muidugi kajastaks ma kogu seda protsessi jooksvalt oma blogis ;) Sest ma ei saa ju kuidagi ilma kirjutamata!

Jajaa… Ökopioneer Tikker. Ma natuke isegi kujutan seda ette.

Aga võib-olla mul on luulud ja see kõik pole võimalik :P Võib-olla võtame laenu ja ehitame (st laseme ehitada) näiteks Ihastesse kalli ökomaja ja käime Tartus tööl… Ja ongi kõik. Eks elu näitab!

  12 Responses to “Äkki see ongi kutsumus?”

  1. Aga need, kes ökomaju ehitavad, ei tee seda ka ilmselt oma palgast? (loe: ehitamiseks võetakse ka reeglina laenu, kui ei olda rikkad pärijannad). Teen ka praegu 2-toalises korteris ortodoksselt ökot remonti ja kuna teen seda palgast, siis kaks aastat on juba läinud :) Kogun raha ja teen jupikese… Ökoehitusmaterjalid on hea äri, sisuliselt müüvad nad ideed, sinu enda minapilti (“olen maheinimene-ökopede”) ja hääd südametunnistust, see on hea äriidee nagu iga muu märgikaup (Versace jne, mille puhul ostad teist teadmist – “olen rikas”), aga ma olen nõus selle enesekuvandi eest neile maksma. Ehk siis, me näeme neid läbi, aga see on parim, mida ma ehitusturult võtta on, ka know-how mõttes.

    Ja kas sa tead, miks maainimestel tänapäeval enam eriti kanu ei ole? Siis, kui loomapidamine maal ära kaotati, avastati, et ka kanu ei saa enam pidada – neil on talvel üksi laudas külm. Kanadest ja muist loomist oli tekkinud omamoodi sümbioos, mille olemasolu märgati alles siis, kui suured loomad süsteemist ära kadusid. Suur loom on ju küttekeha, eriti soe on aga sügavallapanuga tallis/laudas – sõnnik on lausa eriti hea küte. Kanale radiaatorit ju ei pane :D Siis on muna osta juba mõistlikum/odavam, kui põlevkivielektriga mahekana talvekorterit kütta. Meil on kanad – need, keda rebased pole parasjagu ära viinud – talvel tallis, seal on väga mõnus ja soe, lisaks saavad nad boksiustel kiikuda ja puha :)

  2. Jah, see mainitud 20 000 (pigem küll 40 000, kui tahta viit magamistuba või muid mugavusi – ma pakun nüüd lambist, see viimane ei pruugi reaalne number olla, vbla on veel suurem) tuleks kuskilt leida. Aga see on summa, mille me suudaks enne ehitama hakkamist kõrvale panna. Ega me ju homme ehitama ei hakkaks, paari aasta pärast pigem. Ja palju materjali tuleb nö tasuta maa seest kätte.

    Ega ma ei pretendeeri mingile absoluutsele tõele, ma olen selles teemas väga algaja. Igal juhul paistab tunduvalt ahvatlevam, kui pangast 30 aastaks 1,5 milli laenu võtta.

  3. Mu üks sugulane töötab hetkel selle nimel, et mõne aasta pärast oma isemajandav riik toimima saada. Toit omast talust – nii loomad, loomatoit kui ka köögivili, puud oma metsast, sepikoda oma tarbeks, veski oma tarbeks, ka viina ja õllevabrik. No ja olgem ausad, et sellise elu jaoks tuleb ikka enne väga-väga kõvasti panustada, et pensionieas oma riiki nautida. Ning ilma lisatuluta (ma ei pea talumajapidamise tulu silmas) ei saa ikkagi hakkama.

    Meie peres ikka räägitakse, et hobid on kulukad, sest võib ju küll romantiline tunduda, et teen kogu talveks vajamineva heina traditsioonilisel viisil (tal on isegi hobused olemas), aga selliseid inimesi vist enam ei ole, kes 10le lehmale ning 2le hobusele suudaks heina käsitsi maha niita – sellega tuleb ju hakkama saada väga lühikese perioodi jooksul, sest ega heina terve suvi tehta, ülejäänud tööga saaks talgute korras isegi hakkama. Ja traktoriga heina tegemine on kulukas – bensiin, varuosad (sest traktor pole ju ka uus)

    Aga leivaküpsetamisega ei tasu küll oodata kuni päris oma kodu olemas on – ma küpsetan leiba rohkem kui aasta täitsa tavalises elektriahjus ning minu leib on ülimaitsev. Asi on väga lihtne ja ei võta üldsegi nii kaua aega kui räägitakse. Summaarselt vast pool tundi pluss 70 min ahjus.

    Ja seda neljakümment tuhandet ega ka mitte neljasadat tuhandet ilma mööblita ei usu ma isegi mitte siis kui on olemas nn oma riik – 80% protsenti vajaminevatest materjalidest, tööriistadest pluss tasuta töökäed. Elektrisüsteem, vesi- ja kanalisatsioon, katus, aknad-uksed- need tööd võtavad ju kokku sadu tuhandeid. Seinte püsti panek on ju ka ilma ökoehituseta väga odav võrreldes kõige muuga.

  4. Ma üldse ei vaidle vastu sellele, mis puutub rahanumbritesse – ma usun, et väikese säästuelamise saab 20k eest püsti, usun ka seda, et minu vajadustele rahuldav elamine läheks kordi rohkem maksma.

    AGA. Ikkagi kordi vähem kui tavaline majaehitus tavalise eluasemelaenuga. Kõik süsteemid ja muu mainitu võtab kahtlemata hea raha. Mööblit samas sellist tüüpi majja uuena sisustuskauplustest just ei ostaks :) Osaliselt savist, osaliselt vana ja korda tehtud jne.

    Ma olen seda meelt, et see kõik on teostatav, kui endal piisavalt tahtmist on. Inimlikuma raha eest, kui tänapäeval “tavalise” oma kodu soetamiseks läheb.

    Ja nagu ma olen ka mitmel pool maininud – ilma tööta ei saa nagunii. Raha on ikkagi kõigeks vaja :) Mingi palgatöö peab olema. Aga seda saab teha näiteks osalise ajaga ja kodust või vähemalt kodu lähedal. Kõik on valikute ja tahtmise küsimus :)

  5. Oled sa uurinud – on ju küllalt juba Eestis neid, kes on põhu- või muid passiivmaju ehitanud, need valmis saanud ja aastaid ka sees elanud. Kuidas hind ja ekspluatatsioonikulu aastate lõikes kujuneb?

  6. Selle, et konkreetselt Eestis oma kätega savi/põhumaju ehitatakse, avastasin alles eile hilisõhtul :) Ainsa reaalse nüüdisajal ehitatud maja näite olen seni leidnud savimaja.ee lehelt – ehituskoolituse läbiviija Jaanus Niese enda kodu, valminud 2007. Sellest oli ka ainult üks välisfassaadi pilt, täpsemalt ei tea.

    Kindlasti on neid maju nüüdseks veel. Eks ma üritan rohkem infot välja tuhnida – pole veel lihtsalt jõudnud.

  7. Maakodu renoveerijana tahan väita, et 20 tuhande krooni eest ei saa isegi mitte 20 m2 aastaringseks elamiseks sobivat elektri ja veega varusatud onnikest, millel on aknad ja uksed ees.

    Ma olen praeguse teema kontekstis muidugi priiskaja, aga minu olemasoleva aida krõhvitsemine läks ka rohkem maksma.

    Palkide sirgeks ajamine (selleks on vaja mehi ja tööriistu), kohati uus vahelagi, kohati uued põrandalauad, laastud, naelad katusemeistri tööraha, katuse tõrvamine läks rohkem raha maksma. Kusjuures metsamaterjal oli oma metsast, aga metsamaterjali üles töötamine ning saekaatris kulus ka veidi raha (naabrimehel on pisikene kodune saekaater, mis aga töötab elektri jõul ehk päris ilma rahata ma sellist teenust saada ei taha)

    Ait on otse loomulikult veevärgi ja elektrita.

    Katusepanija tööraha oleks saanud muidugi ise tehes säästa, aga eks kohalikke peab ka jõudu mööda toetama.

  8. Esiteks – savi/põhumaja enda ehitamiseks palke suuremat ei lähe. Savi ja liiva ja põhku peamiselt (nojaa, kui laudpõrandaid vms tahta, siis muidugi, jne jne jne). Aga mitte ehitusdetailidesse ei tahtnud ma laskuda.

    Isegi kui läheks 200 000 kr – parem kui 1,5 miljonit, mille eest ehitajatelt kaasaegse ökomaja tellida saaks. See ongi point.

    Küll leiaks kuidagi vajadusel ka selle 1,5 milli – see lihtsalt tähendakski 30 aastat pangaorjust. Ja ma ei välista, et ehk see lõpuks ka meie puhul just nii lähebki.

    Aga odavam alternatiiv on olemas, see on fakt. Jah, võimalik, et ka selle jaoks on laenu vaja, aga kümme korda vähem – seega on võimalus palgatööle vähem aega kulutada ja laen kiiremini tagasi maksta.

    Ühesõnaga ma ei räägi siin absoluutsetest numbritest ja ehitustõdedest, sest ma ei tea veel üht ega teist. Ma räägin sellest, et on olemas reaalne võimalus saada endale oma kodu tunduvalt väiksema raha eest, kui seda on tavalise kinnisvara ostmiseks/ehitamiseks võetav eluasemelaen. Lihtsalt natuke teistsugune elamine tuleb ja ise peab käed külge panema :)

    Praegu olen küll seda meelt, et ma kulutaks enda aega pigem OMA kodu ehitamisele kui palgatööle, et siis lasta teistel oma kodu kümme korda kallimalt üles ehitada.

    Ja ma võin ka selles osas veel meelt muuta. Ma alles uurin ja vaagin. Tulevik toob selguse.

  9. Võtan ka sõna, me nimelt ostsime ligi 100 aastat vana maja just selle mõttega, et kõpitseme ise üles. See kõpitsemine on meile juba praegu maksma läinud umbes 50 000 eurot ja läheb veel. Hoolimata sellest, et enamuse pisitöödest teeme ise.

  10. kui sul on vaja põhumaja ehitada, siis räägi pipsiga, tema ehitas eelmisel aastal esnal üht sihukest ;)

  11. Ta juba rääkis, jah. Paari aasta pärast tulete kõik talgutele – Pips mätsib savi, sina ehitad välikäimla (6)

  12. Maja puhul ei maksa ainult maja ehitamine, krunt kõigepealt, kui hästi läheb, on tee juba olemas, kui ei, pead tee rajama, et krundini saada, siis puurkaev koos pumbaga, siis biopuhasti või imbsüsteem, siis liitumine Eesti Energiaga, kui hästi läheb kulub ainuüksi nende asjade jaoks 0,5 miljonit ära. Muidugi kui alternatiivina omaenda suguvõsas vaba maatükki ei leidu, kus kõik kommunikatsioonid olemas on ja selle osa nn. tasuta saad.
    Alles siis võib maja kulusid üles lugema hakata ja see, et seinad põhust või savist tulevad, ei tee seda protsessi väga palju odavamaks, sest muud kulud on kordades suuremad. Ja palki läheb ikka ka seinte jaoks vaja, mitte küll palgi kujul, aga põhupakid laotakse üldjuhul puitkarkassi sisse, järelikult on seda lauamaterjali ka väga palju vaja. Aluspõrandad, vahelaed samuti ja jälle, kui lähisugulastel metsa on, võib ju need ise oma metsast saada. Paari aasta eest oli ka mul väga suur ökomaja vaimustus, aga see läks üle, leidsime, et aastaringse elukohana maja rajamine 0-st pole meile taskukohane, aga siis olid ka viimistluse ja kruntide hinnad kõrgemad. Praegu olen oma valmis koduga rahul, saime selle koos mööbli ja sisustusega. Uue maja puhul tuleb ju kõik ka sisse osta (lambid, lülitid, segistid, wc pott, santehnika, ahjuroop ja veel 1001 asja)
    Ja see on vedamine, kui leiad maal väiketalupidaja, kes tohib (euroseadused) ja tahab Sulle midagi müüa. On suurtootjad või siis tavalised kodud, kus peale kassi, koera ja mõnede lemmikloomade enam midagi ei ole.
    Mu vanemad on Lõuna-Eestis oma ümbruskonnas ainsad lehmapidajad, kõigil teistel on laudad juba tühjad. Nende lehmad on ka rohkem kanadele soojaandjaks :)

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.