May 102009
 

Kui ma eile lõpuks nohu ja lendamise kokkusobimatuseni jõudsin (või oli see täna?), siis muidugi googeldasin ja uurisin, kuidas seda va nohu ravida.

See oli mulle üllatuseks, et nii paljud räägivad rinnapiima ninna panemise kahjulikkusest – ma ütleks, et poolt ja vastu leerid olid suht võrdse kaaluga. Ise kaldun miskipärast arvama, et on kasulik, ometigi olen ma seda teinud vaid kaks korda ja vist rohkem ei viitsi, sest see on nii tüütu. Olgu kuis on.

Aga jaa, Humer ja Rhinomer meil juba on. Igasugused keemilised ravimid ma esialgu välistan puhtalt sellepärast, et ma ei taha oma lapsele enne mingit keemiat anda, kui viimane häda käes ja looduslikud variandid ei tööta. Aga kui näiteks kolm päeva enne lendamist on nohu sama hull kui praegu, siis äkki lähengi apteeki nõu küsima… No vast saame ilma.

Hanerasva ostsin täna. Küsisin kohe Kessu käest enne nõu, et kust saab. Ise arvasin, et äkki turult. Oh seda üllatust siis, kui tuli välja, et apteegist ja imepisike totsik maksab 90 krooni :D Okei, mul on Partnerkaart, sain 85-ga – väga meeldiv üllatus oli, et sellega alla saab.

No ja ma lugesin, et pärast rasvaga sisse määrimist tuleks villane pesu panna, aga mul sellist asja pole ja üleüldse ma ei osanud teda soojemalt riidesse panna, panin ainult sokid lisaks tavalisele – tavaline on antud hetkel siis pikkade käistega body ja ühes tükis kinniste jalaotstega tudukombe. Magab oma teki sisse keeratuna ja fliis on ka veel peal – magamistoas pole väga soe. Kas ma oleks pidanud veel soojemini riietama?

Ja siis seda ka, et kuskil oli nagu kirjas, et hanerasv võiks võimalikult soe olla (aga et ei kõrvetaks muidugi) – no kuna ma välja ei mõelnud, kuidas seda imepisikest plastmasstotsikut soojendada, panin niisama. Äkki peaks siiski… Kuumas vees hoidma totsikut enne või midagi… Ei tea.

No ja siis küüslauk. Lugesin, et võimalikult lähedale lapsele riputada, ühes kohas soovitati üldse küüslauguküüs õli sisse panna ja paar tundi seista lasta ja siis õliga lapse rinda määrida, et siis aurud tervendavad… No ma esialgu oma aruga võtsin kaks küünt, litsusin klaasipõhjaga alustassi peal laiaks (küüslaugupressiga päris puru ei hakanud tegema… Või oleks pidanud?), panin Mehe soki sisse ja sidusin voodi külge. Pildilt näete, kuidas. Mu meelest lõhnab küll seal küüslaugu järele :P

Et noh, ma ei tea. Peaks miskit teistmoodi tegema? Peaks miskit veel tegema? Lugesin mingitest eukalüptitilkadest (?), mida padja peale panna vms? Auruvanni (porgandipoti kohal, irw) Mees korra tegi, seda võiks vast veelgi… Ema soovitas jalavanni, aga pole viitsinud, sest no ta ju sibeleb ja hoia siis paigal… Mingitest beebide sinepiplaastritest lugesin vist ka?

Harakale haigus, varesele nohu, meie Plika läheb üheksa päeva pärast lendama ;)

  10 Responses to “Küüslauguteraapia”

  1. ma ei ole siiani veel mitte kusagilt kuulnud, et rinnapiima ninna panek nohu ajal halb oleks? kuskandist sellist infot leiab?
    mina isiklikult kasutasin alguses ka seda võtet (siiani ainult positiivset sellest kuulnud) ning toimis suurepäraselt!

    minu meelest on väga vahva, et sa selle jäleda küüslaugusoki talle nina ette riputasid, aga vaata et sa siis nüüd üle pingutama ei hakka mingisuguste aurude ja vannide ja plaastritega (kõigega korraga). lihtsalt su sissekannet lugedes tekib tunne, et peaks sulle õlamassaazi tegema ja ütlema “rahu, ainult rahu, see on kõigest nohu”. minu isiklik kogemus on ALATI olnud, et kui jube jube tähtis asi on, milleks lapsed terved peaksid olema, on garanteeritud, et ikka miski haigus tuleb. kas on tõepoolest võimalik, et see on ema närvidega suhtes?

  2. Ei no närve pole mul üldse, ma vastupidi olen nii süüdimatu, et alles nüüd tuli meelde see kõik – et varsti vaja lennata ja lapsel nohu. Ma ise ei ole nohuga lennanud, aga kõik räägivad, et see on surm ja no ei taha ju lapsele haiget teha + endal poleks ka hea, kui laps kolm tundi karjuks.

    Et kui poleks lendamist, siis see nohu võiks minu poolest ennast põhimõtteliselt ise ravida, nagu ta seda esimesed kolm nädalat tegi ;) Aga lennata tuleb, seega tuleb nohust ka lahti saada.

    Hanerasv rinnale-taldadele + küüslauk voodi kohale + sinepisokid + Rhinomer ja Humer nagunii + kui talle porgandit jälle keedame, siis ehk saab auru ka (kui viitsib teha).

    Ma sellele nohule veel näitan :P

  3. hei, kui Londonis oled, võiks kokku saada! ;) mu uus nr siin on: 07868513353. Kauaks jääd ja mis päevadel?

  4. Küüslauguga olen mina teinud fileerimisnoaga üliõhukesed viilud ja neid siis lapse voodi ülemise serva peale sättinud, eukalüpti õli (müüakse apteegis, 48 eek) tilgutanud padjapüürile ja tudukombele mõned piisad, või siis kuuma vee kruusi mõned tilgad (kruus ikka lapse käeulatusest välja, näiteks põrandale voodi serva juurde, kui laps magab) ja soe päike on ka hea, ainult et see nädal pidi jahe tulema.
    Kui lennukis tõusmise ja laskumise ajal lapsele süüa annad, siis peaks see kõrvadele hästi mõjuma, pidev neelatamine. Kui rinna andmine ebamugavaks võiks osutuda, siis varu endale Tuttelit kaasa (Aptamili valmissegu loetakse paremaks, aga seda päris igal pool ei müüda ja kõvasti kallim on ka, aga erinevalt Tuttelist nägin Aptamili valmissegu juba pudelikujulises pakendis, nii et piisab luti külge panekust).

  5. Mina olen teepuuõli tilgutanud magamise ajaks padjale ja pidžaama rinnaesisele. Ja hanerasva olen soojendanud hoopis mikrokas. Aga ega seda purki ei peagi tervenisti soojaks ajama – kui sul mikrokat ei ole, siis võta rasv teelusikale ja soojenda nt küünla kohal. Väga kiirelt läheb soojaks/vedelaks, siis on parem määrida ka. Talla alla võib panna ka tärpentiinisalvi, seda saab apteegist.

    Lendamise kohta. Mina lendasin just oma nohuse lapsega. Nohu iseenesest ei ole takistuseks, oluline on see, et lendamise ajal nina kinni ei oleks. Kuigi sa praegu ei taha keemiat lapsele sisse toppida, siis sel puhul ma küll soovitan paar tundi enne lendu mingit tursealandajat anda – lapsel kergem ja ei tee see ühekordne andmine midagi. Tegelikult on maandumine palju hullem kui õhkutõusmine, sel ajal võid siis pudelist (või ka tissist, ükskõik) juua anda, et ta pidevalt neelaks.

  6. vanavanaema laine ütles, et hanerasvaga sissemääritud rinda ja taldu tuleb soojendada ahjutule paistel.

  7. Mina ka soovitaks nagu Marit ninaturset alandada – aitavad Zyrtec tilgad. Ise lendasin hiljuti ja justkui nohu polnudki, aga kõrvad lõi nii hullusti lukku, et olin veel pärast ca 12 h pool-kurt…ja oi kui valus oli :( Aga alla 2a lastel on vist nii, et see va vestibulaaraparaat ei ole veel päris välja arenenud ja seetõttu see muutuv rõhk lennukis ei tohiks nii suurt häda valmistada. Head reisi ja kivi kotti!

  8. mina soojendasin hanerasva purgi(pudeli)kaanes pliidi peal – panin teelusikatäie rasva ja sulatasin rõõmsalt. ökopoodides on müügil peenvillased riided ja sokid – vot sellised sokid ja vest (või no mingi varrukateta pluus (sest selle kasutusaeg on väga pikk, einevalt pikavarrukalistest asjadest ning bodydest) ja need siis peale (need ei sügele ka hullult) ja siis kamina ette istuma – nii mõjub hanerasv kõige paremini.
    mentooli ja suvalist eukalüpti nii väiksele panna ei tohi, eukalüptus radiata on näiteks alla aastastele sobiv eukalüptisort.
    küüslauguga tegin mina nii, et õmblesin küüslauguküüned ühe lapse põlle külge – nii oli hais kogu aeg suhtkoht nina lähedal ja aeg-ajalt torkisin siis neid küüsi veel, et ikka haiseks rohkem :P
    no ja kartulikeeduvee aur (koorega kartuleid pidi mingil põhjusel keetma)

  9. Tere,

    Mind paneb hämmastama, et su lapse nägu on peaaegu vastu karvast nahka, Ma arvan, et kui su lapsel on jälle nohu tekkinud, siis võib olla see tingitud karvadest ja tolmust. Teine asi, miks peab üldse nii väikse lapsega reisima?

  10. Väga huvitav tähelepanek, mitte kellelgi (kaasa arvatud meil) ei tulnud pähe lambanahka kahtlustada. Ju see sellepärast Plika voodisse sai, et ta sündis talvisel ajal… Aga nahk sai ilmselt suvel ka välja võetud, ma ei mäleta muidugi täpset aega, igatahes pole Plika juba VÄGA pikka aega naha peal maganud. Ja pole tal ka enam kunagi nii pikalt nohu olnud :) Järgmine on suvelaps ja seekord mul poleks vist nagunii pähegi tulnud lambanahka voodisse panna.

    Mis puutub reisimisse, siis otse loomulikult tuleb arvestada eelkõige lapsega – sellepärast jätsime näiteks käimata Rootsis, ta oli alles paarikuune, väljas talv ja viiruste tippaeg.

    Aga reisida pooleaastasega suvisel ajal – ei näe mingit probleemi. Tagantjärele võin tõdeda, et meie otsus oli õige, Plika nautis seda reisi ja uusi kohti, oli terve nädala paras naerupall ja isegi paremas tujus, kui kodus olles.

    Lennanud oleme temaga pärast seda veel kolm korda: sügisel Londonisse, sest Abikaasale pakuti siin tööd, jõulude ajal Rootsi, sest mu õde abiellus, nüüd veebruaris käisime Eestis, sest mul oli vaja mõned asjad korda ajada ja tahtsin sõpru näha. Üle aastane on igasugustele viirustele juba tunduvalt vastupidavam, nii et ma ei näinud jällegi põhjust võimaliku viiruse kartuses oma elu elamata jätta – töö ja pulm olid ka päris olulised sündmused, viimane reis küll rohkem lõbu pärast. Ja läks seegi hästi.

    Kui Plika oleks mõne lennu ajaks tõsiselt haigeks jäänud, siis oleks muidugi minemata jätnud, seda pole aga kordagi juhtunud. Ja kõik reisid on läinud suurepäraselt. Nii et mina olen igati väikese lapsega reisimise poolt, kui asjaolud seda võimaldavad.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.