Ausõna, mul on Plika toitmisest täiesti kõrini. Kui teist korda alustasime, seekord siis purgitoitudega, sõi ta algul täiesti normaalselt, aga viimasel ajal on jälle üks jama ja pirtsutamine. Üle poole purgi pole ta kunagi söönud (tähendab, ma pole proovinud andagi, viimased suutäied olen alati pidanud talle hädaga sisse meelitama), aga nüüd on vaja umbes kolmandast ampsust alates toidu vahele kätt suhu toppida või lusikat enda kätte haarata… Ja siis süles vingerdada ja kisada ja… Täna õhtul jäi niigi väikesest portsust pool alles ja püree oli kõikvõimalikes ja võimatutes kohtades, näiteks kõrva taga.
Asi pole selles ka, et talle ei maitseks, sedasama püreed sõi ta alguses rõõmuga.
Ma lihtsalt ei viitsi, noh. Ma lähen närvi. Minu poolest võiks ta vabalt süüa ainult kamapalle, vett ja tissi – neist kolmest ei keeldu ta kunagi.
Aga jajah, vaheldus ja vitamiinid ja kasvava lapse vajadused… No krt küll.
Mis putrudesse puutub, siis isegi Hippi oma ei läinud eriti kaubaks. Sõi nelja lusikatäie asemel kaheksa ja jättis ülejäänu ikka alles.
Krista kirjutas ka kunagi, kuidas tema noorem plika ei söönudki peaaegu midagi, kuni ta aastasena tissist võõrutati ja pärast seda sai kõik korda. Mul on hirmus tahtmine käega lüüa.
Aga ei saa ju. Raamatud ütlevad, et laps peab sööma.
Võib-olla peaks lihtsalt nädalakese vahet pidama ja siis uuesti proovima. Meil saidki just kõik purgitoidud otsa. Annakski lihtsalt natuke aega ainult kamapalle ja vett ja tissi…
Bhh.
Tasapisi ja rahulikult. Soovitan ühte mõnusat lugemiskohta: http://groups.yahoo.com/group/metsapoolejutud/
Seal on hooajaliselt teemaks olnud ka lapse toitmine ning läbi kumav soovitus on võtta rahulikult. Tiss aitab päris kaua. Toit on sellises vanuses rohkem maitsmise asi. Ja usalda ennast raamatutest rohkem. Ema teab, kui laps on näljas.
Tegelikult võib laps täiesti vabalt kuni aastaseni rinnast toituda. 9kuuselt saab hakata andma näpu vahelt asju – viil kurki, keedetud pisike porgand vms. Need üldiselt lähevad peale.
Richardil oli konkreetselt ISE. Kui ISE süüa ei saanud, siis ei söönud ka.
Ja no selle kogusega pole ju ka kiiret. Ta pole sul ju nii palju üle poole aasta, et peaks poole purgi kaupa sööma. Minu suurem poja sõi ikka paar kuud 1-2-3- tl kaupa ja kasvas ka suureks ja nälga ei näinud. Et pole vaja kohutavaid koguseid toppida 🙂
Teine asi on see, et lapsel peaks olema söögitool, mitte süles söömine ja anna talle tema oma lusikas pihku, millega kopsida ja siis läheb ka sinupoolne lusikatoppimine edukamalt.
Jaksu! ja kui mõni päev vahele jääb üldse, siis ei juhtu miskit.
Oliver soob korraga umbes 1/4 purgist voi veel vahem. Pakun talle siiski 3 korda paevas, aga ei ole eriti mures, et ta suuremat kogust ei soo, pea asi, et harjub suud liigutama 🙂
Tere!
Aga äkki on asi selles, et laps tahab hoopis kodus keedetud toitu. Ise ju ka iga päev purgisuppi ei taha. Proovige anda enda toidu kõrvalt, aga ilma soolata ja siis kui emme-issi ka söövad – seltsis on segasem
terve purk tundub kyll palju. minu pliks sõi kaua aega neid purgitoite nii, et ühest purgist jagus kenasti kaheks päevaks. pool purki on täitsa paras kogus.
ja minu lapsele meeldisid nt Holle pudrud. katseta nendega 😉
Jajah, unustasin postituses mainida, et Mehe õe poiss keeldus ka igasugustest purgitoitudest ja sõigi ainult nendega sama toitu (aga ma olen suht kindel, et ta sai seda soola ja kõige muuga).
Meie söömisgraafik on hetkel Mehe töötundidest tulenevalt selline, et hommikusöök on 11-12 paiku, tavaliselt võileivad, mina söön päeval vahel eelmisest õhtust üle jäänud soojendatud toitu või jälle võileibu või näkitsen niisama midagi (nt banaani) ja õhtul peale üheksat teeme sooja sööki. Siis laps juba magab. No ja näiteks praekartulit või makarone ei kipu talle küll veel andma, minu meelest ei saa ta sealt midagi kasulikku, söögugi siis parem juba kamapalle ja tissi…
Nendest näkitsemistest on laps ikka natuke osa saanud – banaani on lutsinud, leivatükki pudistanud jne.
Kratt, holle putrusid soovitas Kessu ka, need on veel tõepoolest proovimata – Selkus enam ei müüdud, pean mujalt vaatama.
nagu MrsB ütles – tasub anda ikka, vähemalt harjub suud liigutama.
Näed, kopin sulel lohutuseks mõned read oma noorema kodaniku päevikust. kirjutatud siis, kui ta oli 8k vana.
—-
Söömisega pole ikka hästi. Lisatoiduga püüdsin alustada vanuses 6k1n. Kui olin poolteist kuud last püreega määrinud, siis ta väheke nagu avaldas juba aktiivsust söömisel (vähemalt ei kisendanud lusikat nähes). Nüüd jälle täiesti keeldub, samas huvi tal nagu toidu vastu oleks – nt minu pitsatüki peale võib tohutu draama tulla. Omast käest sööb ka – kurki, õuna, küpsist. Olen juba sada imet teinud – küll tükilist, tükkideta, läbi sõela, soolast, magusat, köögivilja, puuvilja, teravilja, titetoitu, suurte toitu, tühja kõhuga, täis kõhuga, hommikul, õhtul, aga ei miskit. Jääb mulje täpselt, et ta tahab asju PROOVIDA – nii maitseelamuse mõttes – nagu ta proovib käru rattaid, puukoort, mänguasju, aga toit on tema jaoks ikkagi tiss.
Aga täna oli üllatus. Sõime kartuleid ja praekala. Poiss hakkas hullunult nõudma. Tegin siis kala-koorekastmes kartuli kahvliga katki ja läks. Kohe heameelega sõi mitu-mitu suurt ampsu.
——
korralikult hakaks ta sööma alles siis, kui ise ennast lusikaga toita sai. minu mäletamist mööda juhtus see vanuses 10-12 kuud. 1a1k vanuselt sõi nagu vana mees ise 🙂
Minu laps pidi ka algusest peale ise lusikat käes hoidma. Nii me siis mökerdasime tema oma omaga ja mina siis surasin talle päriselt vahepeal toitu suhu. Maitse üle ta ei kaevanud – st mis juba suus oli, see läks alla ilusti. Ainult koristamist oli lõpuks omajagu :D. Selles mõttes oli söögitool ikka üks hea asi.