Väike modell
June 2009
Suvi tuli
Kõigepealt üks pildike eilsest õhtust:
Täna hommikul:
Kristi kirjutas kunagi, et esineb Suure-Jaani muusikafestivalil. Mu ema juhtus seda lugema ja leidis, et võiks minna. Nii me siis läksimegi. Väga äge oli, Plika kuulas ka huviga. Vahepeal otsustas küll kaasa laulda, nii et pool ajast veetis ta koridoris… Eks me näe, kas ta suudab tulevikus sama müstiliselt kõrgeid helisid kuuldavale tuua kui Kristi. Ma ju tean küll, kui hästi ta laulda oskab, aga iga kord see ikka jahmatab 🙂
Hiljem käisime Viljandi kohvikus söömas.
Hmm, mis meile siis head pakutakse?
Ah, suva, menüü kõlbab kah!
Mida te mulle topite? Kama, öäkk!
No hea küll, kui ma lusikast ise kinni hoida võin, siis ma natuke söön!
Ema pidi algselt õhtul Pärnusse sõitma, aga lükkas selle edasi homsele, sest väss oli peal. Nii me jõudsime veel õhtul aias grillida.
Lõpetuseks kaks vanemat pilti kah:
Noor kirjandushuviline
Nagu hiljuti mainisin, avastas Plika mõned päevad tagasi raamaturiiuli. Siin piltidel ongi too kõige esimene kord:
Vahva rahvuslik kraam
Alles see oli, kui ma vaimustusin rahvuspapudest. Neid pole ma, muide, siiani tellinud. Miks? No esiteks on see Hiinas tootmise värk turn off. Teiseks on Mehel nii suur jalg, et talle sobivad ainult mulgi papud, mis olid alguses minu lemmikud, talle tahtsime triibulisi Hargla omi (ta oli küll rõõmsalt nõus ka mulgi papusid kandma). Kolmandaks on nüüdseks ka Pärnu papud, mis nii päritolu kui värvi poolest mulle ometigi ideaalsed oleks, aga tegelikult on mul nii mustad kui punased ketsid juba olemas ja… Äkki telliks siis hoopis endale Hargla omad? Ühesõnaga ei suuda otsustada, kellele mida ja kas üldse. Ja juuni lõpp on juba käes, pühad ukse ees, ei tea, kas nüüd tellides näiteks laulupeole jalga panemiseks kohale jõuakski.
EDIT: Kommentaarides mainiti, et viimases Peres ja Kodus on artikkel papude loojast, kus seletatakse muuhulgas ka Hiinas tootmise tagamaid. Lugege ka 😉
Igal juhul luges ema täna rahvusliku mustriga kalossidest ning selle artikli kommentaaridest leidsin lingi, kus müüakse mitmesugust rahvusliku mustriga kraami – kalossid on täitsa olemas ja üks tore firma teeb rahvuslike motiividega T-särke ja kotte.
Kohe täitsa isu tuli igasuguse nänni järele 😛
Ma nüüd istun paar päeva selle mõtte otsas, kuni esialgne vaimustus üle läheb, ja vaatan siis, kas tellin midagi või ei.
Ristilaps, vol 2
Kessu kirjutab ka.
Mh, ja Vaska toodud Meerikamaa šokolaad ei olnud rangelt võttes Plika kink, lihtsalt pressis ennast pildile 😛