Pips: Mis on Tikril siin tissi sees?
Marko: Rinnapiim
Ja et te teaksite, kui selline sõna uues Aliases ette juhtub (meie googeldasime pärast ja saime targaks):
Žaboo on valge plisseeritud siidrinnaesine, mis on 25 cm pikk ja 17 voldiga. Žaboo laius üleval on 6 cm ja all 20 cm. Žaboo kinnitatakse talaari krae alla kahe nööbiga.
Me tõusime kell üheksa. Tegin arvuti lahti, et otsida YouTube’ist päeva alustamise laulu (nagu igal hommikul) ning nägin seal kirja RIP Michael Jackson.
Hämmastav, kuidas mõned (minu jaoks pealtnäha nii tähtsusetud) asjad mind loksutada võivad. Ega ma siin nüüd pisaraid ei vala ega miskit sellist, aga mõtlikuks võttis küll. Võrreldavat emotsiooni mäletan ainult printsess Diana puhul ja siis olin ma alles kaheksandas klassis 🙂 Toona valasin küll paar pisaratki.
Ma ei ole kunagi olnud sõna otseses mõttes Jacksoni fänn, kuid ma olen koos temaga üles kasvanud. Minu kuus aastat vanem õde, kellega ühes toas elasin, nimelt oli 🙂 Fänn selle sõna kõige otsesemas ja suuremas mõttes. Toa seinad olid täis tema plakateid, MTV mängis kogu aeg, kassette oli mitmekümneid, T-särkidel ilutsesid tema pildid. Heh, mu õde värvis isegi oma heledad juuksed mustaks.
Ma ei ole kunagi vabatahtlikult muusikavideosid vaadanud, need on minu meelest puruigavad ja mõttetud. Aga fragmendid Jacksoni kuulsamatest videotest (Thriller, Black or White, Remember the Time, Billie Jean jne jne jne) on mul une pealt meeles. Ma olen neid sadu kordi näinud 🙂
Kui jackson omal ajal Eestis kontserti andis, oleksin tahtnud nii kangesti sinna minna (huvitav, mul puudub igasugune mälestus sellest, kas mu õde näiteks käis). Üldse ei imesta, et ei saanud, see oli toosama 97 aasta suvi, mida ennist mainisin, olin siis veel nii noor ja rahatu, piletid olid kindlasti hirmkallid…
Kuna ma pole kunagi olnud mõne välismaise muusiku/bändi hingetu fänn, siis mul ei tulegi meelde kedagi teist, kelle live‘i niiväga näha tahtnud oleksin. Hea küll, ma käisin Savage Gardeni kontsertil, nemad meeldisid mulle omal ajal väga 🙂 Eesti tegijate hulgas on mul rohkem lemmikuid, aga nende kontsertitele pääseda oli ju kerge…
Jättes kõrvale kõik Jacksoni veidrused ja pahed – tema muusika oli võimas ja hea. Paljud neist lugudest meeldivad mulle siiani väga. Ja kuna ma olen juhtumisi temaga niiviisi külg külje kõrval üles kasvanud, siis olen ma praegu kurb. Rohkem, kui oleksin osanud arvata.
Aga samas ma mõtlen, et talle endale on selline lõpp väga kohane – nagu välk selgest taevast, just enne suurt kontsertturneed, ilusa ümmarguse vanusega. Ootamatu ja sellevõrra rohkem šokeeriv, väärikas punkt tema hektilisele elule.
Puhka rahus.
Ahjaa, uudised… Väljamaa saidid kirjutavad paremini, kui Eesti omad – nagu tavaliselt. BBC näiteks.
Tegin tavalisest poole väiksema koguse ja nii umbes kolm lusikatäit sellest läks ka minu suhu (noh, töö käigus – näitasin ette, kuidas asi käib 😛 ), aga kauss sai esimest korda elus tühjaks. Pudruks taas Hippi Good Night Pap (teine katse sellega), Plika viimane söök enne seda oli tiss öösel kell kaks.
Eile õnnestus mul ta üle pika aja vana graafiku kohaselt voodisse saada, ilma et see oleks mingeid tagasilööke andnud – kell kaheksa vann, siis öötiss, poole üheksaks juba magas. Kuna raske päev oli selja taga ja viimane uni lõppes piisavalt vara, ei ärganud ta õnneks hilisõhtul üles ka – vahepeal küll kaks korda vigises ja keeras ennast läbi une kõhuli, aga sain õigel ajal jaole ja hoidsin teda nii kaua keeramast, kuni uni jälle sügavamaks läks.
Öösel kell kaks, nagu mainitud, tahtis tissi ning magas siis poole üheksani. Täpselt nagu vanasti! No ja siis natuke nihverdamist ning poole kümnest hommikupuder.
Ma nüüd üritan teda harvemini sööta, ehk mõjub lisatoidu isule positiivselt. Ja kui see unegraafik nüüd ka sellisena püsiks… Pean pingutama. Ma ei ole just eriline rutiinilemb 😛
Viimased kolm päeva sai Võrumaa metsasügavuses puhatud, poole ööni vigvamis siidrit joodud, meeletus koguses grillitud, väljas päikese käes tugitoolis peesitatud ja tundide tundide kaupa raamatut loetud, rabas sumbatud, soojärvel paadiga sõidetud ja miljoneid sääski tapetud. Sihuke jaan siis seekord. Nüüdseks tagasi tsivilisatsioonis 🙂
