Hommikul küpsetasin mustikamuffineid. Siis käisime kirikus. Siis oli plaanis Kessult-Taunolt trimmer laenata, et aed korda teha, aga tuli välja, et see töötab elektriga ja märja ilmaga ei soovitata kasutada.
Helistasin selle asemel hoopis paari hotelli ja küsisin, kas oleks võimalik nende mullivanniga toad üle vaadata. Luba anti lahkelt, niisiis asutasime ennast jälle linna poole. Otse loomulikult hakkas peagi hirmsasti sadama, nii et saime varju alla põgeneda ja lõpuks alistunult vihmaga edasi liikuda.
Tee peal jõudsime veel Taskust punast lipsu otsida (ei olnud ühtegi päris õiget – nüüd on ainsad lootused Eeden ja Lõunakeskus) ja Zeppelinist söögipoolist muretseda. Lõpuks käisime isegi Rimist läbi.
Aga pulmaööks on meil nüüd koht olemas 🙂
Koduteel põikasime sisse Karoliina poole (üks minu arvukatest onutütardest, mul neid ikka jätkub), et talle pulmakutse anda. Jäime sujuvalt rohkem kui tunniks juttu vestma ja vaimustusime tema korterist – ta oli seal just remonti teinud ja seinu värvinud – kollaseks, punaseks ja roheliseks, kõik TÄPSELT sellised ilusad erksad värvid nagu meile meeldivad. Tema elamine meenutas kangesti Swammi oma, mis on ka ägedalt värviline. Kui me kunagi oma kodu saame, siis teame, kust sisekujundajaid otsida.
Nojaa, nüüd me siis jõudsime koju ja ongi juba sügav õhtu käes. Nii see päev kaduski.
Aga pühapäev ongi ju puhkepäev või mis.
Siis pole su sisekujunduse mure ju kuigi suur – neli potti erksaid värve ja valmis!