August 2009 – Page 4

Viis päeva levist väljas ehk Taku-Kadri ja Krohvi-Kadri tegemistest Võrumaa metsas ehk kuidas Tikker ja KatuUK Elusäde suvepäevadel käisid

27/08/2009 / öko, ökoehitus, plika, rõõm, seltsielu / 1 Comment

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, kuidas Mehe postkasti potsatas uudis sellisest huvitavast üritusest, mis oli puhta tasuta ning lubas tutvustada ökoehituse algtõdesid. Mina muidugi kiunusin suurest rõõmust ja ütlesin, et lähme-lähme-lähme.

See kõik oli juba millalgi juulis ja siis me polnud vahepeal kindlad, kas me üldse saame minna ja siis me nägime, et teised kuupäevad olid veel ja kuni viimse hetkeni polnud kindel, kas saab sel ajal, kui me tahame, aga lõpuks ikka sai ja nii me pakkisimegi oma seitse (pigem küll seitsesada) asja kokku ja läksime Võrumaale, täpsemalt Pähni looduskaitsealale.

Ökoehitusega tegi meid tuttavaks Allan Natuurehitusest. Nokitsesime majas, millest peaks saama muuseum. Saime kõik savikrohvi seina panna:

Mina veetsin küll rohkem aega Plikat kantseldades kui remonti tehes, aga aeg-ajalt õnnestus mulgi näpp saviseks saada, sest meil oli kaasas hea sõber Manduca (mh, et siis kandekott):

…

Viis päeva levist väljas ehk Taku-Kadri ja Krohvi-Kadri tegemistest Võrumaa metsas ehk kuidas Tikker ja KatuUK Elusäde suvepäevadel käisidRead More »

Õmblustunnike

26/08/2009 / kodumajandus / Leave a Comment

Kõik sai alguse sellest, et ma ostsin omale uue punase mantli, millel oli üks nööp eest ära ja mõned teised kohe-kohe ära kukkumas. Kuna mul oli selgelt meeles eelmine mantel, millele ma üle päeva nööpe ette õmblesin, läksin seekord ettenägelikult Abakhanist ERITI tugevat niiti küsima. Lahkusin kahe rulli teksaniidiga 😉

Aga kui ma juba tüütut õmblemist ette võtmas olin ning samas just riidekapis üht riiulit korrastasin, mõtlesin kohe mitu kärbest ühe hoobiga surnuks lüüa ja kõik riided välja otsida, mille kallal (juba ammu) nokitseda vaja oli.

Nii ma siis nokitsesingi. Lõikasin ühelt pluusilt ära ammu sõlme läinud nöörid, mis olid vaid iluvidina staatuses ja mis enam ammuilma ilusad polnud (teate, pluusidel on vahest külje peale õmmeldud nöörid, mida siis selja taha lipsuks siduda saab – tavaliselt on need väheke laiemad lindid, et lips oleks ilus või nii, aga tollel pluusil olid konkreetselt peenikesed nöörid, mis ei olnud isegi ilusad, olgu siis lips või mitte).

Harutasin ühelt kevadel ostetud kampsunilt (maksis ainult 39 krooni ja nägi täitsa kena välja, ei saanud ju poodi jätta) ära paar torkivat silti, nii et nüüd, sügisel, on lootust seda ka tõepoolest kanda.

Õmblesin kinni augu, mis ma juba kunagi Londonis oma musta velvetseelikusse kogemata rebisin, aga mis polnud piisavalt suur ja nähtavas kohas, et ma oleksin vaevunud seda varem parandama, ehkki närvidele käis juba ammu.

Õmblesin kinni lahti hargnenud paelast aasa – nööpaugu ühe pluusi varrukal – ning panin hargnevale otsale küünelakki, et pael jumala eest edasi hargneda ja jälle lahti tulla ei saaks.

Ning lõpuks võtsin ette kõige aeganõudvama töö ning õmblesin uuesti ette seitse mantlinööpi. Ja siis veel ühe teise mantli nööbi.

Ja nüüd on sihuke kihk sees, et nokitseks veelgi midagi, aga ei tule enam miskit meelde. Igal juhul olen hirmus tubli olnud. Mulle nimelt üldse ei meeldi õmmelda. Aga vahel harva väikses koguses lihtsaid asju täitsa võib 😛

Raamatust on ikka veel üle saja lehekülje lugemata. Ja hirmsasti tahaks teile veel igasugustest asjadest kirjutada. Kannatlikku meelt, mu sõbrad, kunagi ma kirjutan ka. Ausõna!

Rändrott jõudis koju

25/08/2009 / igapäevaelu, raamatud, rõõm / Leave a Comment

Kui me mai lõpus Londonis olime ja muuseas MrsB-l külas käisime, ununes meie mängurott maha. Londonis ei jõudnud teist korda kokku saada ja kuigi MrsB tahtis roti juba siis posti panna, ütlesin, et vast pole mõtet, siis on põhjust suvel Eestis jälle kokku saada.

Nojaa, aga läks nii, et kuidagi ei jõudnud 😀 Ei olnud minul asja Haapsallu ega temal Tartusse. Laulupeo paiku olime küll mõlemad Tallinnas, aga siis oli mõlemil oma tegemist küllaga, nii et ikka ei jõudnud kokku saada ja rott ununes kõigele lisaks Haapsallu. Nii et lõpuks sai ta ikkagi posti pandud.

Pakiteatis tuli juba mõnda aega tagasi (meil on naabriga ühine pisike lahtine postkast, kuhu midagi suuremat/väärtuslikumat kunagi ei jäeta), aga läksime sel päeval just Tartust ära, nii et see jäi meie tagasitulekut ootama. Siis polnud kesklinna asja, siis tuli juba teine pakk ja täna sai lõpuks postkontoris ära käidud. Rott on õnnelikult kodus.

Aga pikemalt ma teile täna ei kirjuta. Miks? Vastus on ka pildil 😉 534 lk puhast õndsust ja mul on ainult viiendik läbi. Ei saa ju magama minna muidu, liiga põnev on, vaja läbi lugeda!

Tagasi tsivilisatsioonis

22/08/2009 / igapäevaelu / Leave a Comment

Olin nädal aega metsas. Okei, tegelikult kõigest neli päeva – jõudsime tagasi ööl vastu reedet. Terve eilse päeva olin nagu kudenud räim, täna asjatasime linna peal ja tulime õhtul ära Jõgevale. Põhimõtteliselt on lootust, et kunagi homme õhtul või järgmise nädala alguses on aega pildid arvutisse tõmmata ja pikemalt kirjutada 😛

Aga jah, muidu olen ikka elus.

Sellest, kuidas inimesed on ilusad ja head

16/08/2009 / pulmad, rõõm / 2 Comments

Esiteks pulmakutsetest. Nii Krissu kui Iiris avaldasid nördimust, et ma varem ei hädaldanud – nemad oleks mõlemad hea meelega aidanud. Novat, järgmine kord tean paremini – probleemi ignoreerimine viimse hetkeni ei pruugi olla kõige efektiivsem lahendus 😛

Õnneks leidus aga päästeingel Rarru näol, kes oli lahkesti nõus mind nii kujunduse kui printimisega abistama – esialgne variant on valmis, sain paberid reedel tema kätte toimetatud ning kõigi eelduste kohaselt peaks kutsed esmaspäeval välja prinditud ja posti pandud saama.

Teiseks – Pärnusse transpordi otsimisest. Ma üldse ei lootnudki, et võiksin kellegi blogi kaudu leida, aga tõepoolest leidsin! Maarja ja Sverik tulid eile siiakanti suvepäevadele ning olid lahkelt nõus mu kaasa võtma – sai jälle ühtede blogi-inimestega, kelle elul virtuaalselt juba tükk aega silma peal hoitud, ka IRL tutvust tehtud. Istusin tagaistmel kahe turvatooli vahel – teisel pool oli Salme, kes on Plikast kaks kuud vanem ja ütlemata rõõmus – muudkui naeratas ja ei lasknud ennast võõrast tädist häirida. Sai juteldud kõikvõimalikel teemadel alates pulmakorraldusest ja kodulaenust lõpetades korteri renoveerimisega ning üldüldse oli väga meeldiv reis. Isegi bensiiniraha keelduti mu käest võtmast 🙂

Nii et inimesed ongi ilusad ja head. Nii lihtsalt on. Mulle meeldib!