Viimased kaks päeva on möödunud kaootiliselt – olen läbi hekseldanud miljoneid ühikuid infot ja teinud sadu plaane. Juhe kärssab suurejooneliselt. Pikemalt sel teemal veel ei peatuks.
Aga sõpru-sulelisi jätkus neisse päevadesse mitmeid ja see on ütlemata tore.
Eile õhtul tuli Geily öömajale. Nii tore oli vahelduseks kellegagi titejuttu rääkida ja suurt kõhtu katsuda – sihukese igatsuse ajas jälle peale, et hirmus. Ühtlasi sain suurest kotitäiest lasteriietest lahti. Teine veel ootab – kes tahab? 😀
Täna tuli Maris külla, peesitasime Toomel varemete juures päikese käes ja pidasime piknikku väikse veiniga. Hiljem tulid Vaska & co tartust läbi, nendega sai Pierre’is mõnus söömaaeg maha peetud.
Nii palju emotsioone, nii lühike sissekanne. Peate mulle andeks andma, mõtted on mujal.
Ja nüüd ongi aeg magama minna.
EDIT kaks tundi hiljem: ei saa mitte magama, oleme Inglise-Kadriga MSNis mitu tundi juttu vestnud. No mis sa hing teed, kui jutt otsa ei saa ja on nii palju ühiseid mõtteid? Veel üks meeldiv sõber-suleline viimaste päevade listi täienduseks. Minu ümber on nii palju toredaid inimesi!
tänud voodi eest, tänud riiete eest, tänud küüslauguvõide eest, tänud positiivsete emotsioonide eest 🙂
ma ka ei saanud und 🙂