November 2009 – Page 12

And one more time I shopped until I dropped…

10/11/2009 / edevuse laat, rõõm / 2 Comments

Läksin ikka jälle Croydonisse kaasa 😉 Seekord läks põhiaur TK Maxxis tuhlamisele. Kui Primarkist ostan tavaliselt palju ja odavat, siis TK Maxxist otsin kvaliteeti. TK Maxx meeldib mulle sellepärast, et see on ülesehituselt nagu kaltsukas – asjad on erinevad ja liikide kaupa stangedel. Kaltsuka ees on eeliseks see, et riided on suuruste kaupa kah enam-vähem ära jagatud – ehkki päeva jooksul topitakse asju valesse kohta tagasi, nii et sada protsenti sellele muidugi loota ei saa. Igatahes vaatasin läbi meeletus koguses riideid ning ostsin lõpuks ainult kolm. Need aga olid ka head 🙂

Esiteks sain £8 eest mütsi – sall ja kindad olid varasemast olemas, moodustavad täiesti perfektse komplekti. Mütsi materjal on 70% lambavill, 20% angoorat, 10% nailonit – mõnus pehme ja soe…

Ja siis ostsin kaks täpselt ühte värvi lillat sviitrit: roosiga on mohäärist (£15) ja teine 80% puuvill, 20% nailon (£13). Mõtlesin küll, kas on ikka mõtet kahte osta, aga mõlemad olid seljas nii mõnusad, et ei raatsinud poodi jätta – roosiga on sihuke pidulikum ja teine igapäevane. Nagu näete, sigineb mu garderoobi järjest rohkem lillat. No mis teha, kui moes on 😀 Õnneks on see värv hakanud mulle uuesti väga meeldima (ja pildi peal ei ole need üldse nii nunnud, kui mul seljas).

Ühe angooravillast sinise kampsuni (£20) ostsin ka, aga kui sinna alla hiljem pluusi otsisin (see oli sihukese sügava kolmnurkkaelusega, kuhu peab pluusi alla panema), siis avastasin, et see on siiski natuke suur ja kuna ma ei leidnud sobivat pluusi ka, otsustasin tagasi viia – kartsin, et jääks kappi seisma ja kahetsen, kallis ikkagi. Aga ilus ja pehme oli küll, niuks.

Ühesõnaga kui Primarkist võin ma vabalt osta £6 eest nunnusid akrüülist sviitreid, sest alguses on need ju ilusad ja nii odava raha eest võib küll, siis TK Maxxist tuhnin välja £15-25 maksvaid, aga kvaliteetsest materjalist kampsuneid. Muudes poodides maksavad akrüülist kampsunid sama palju ja kõik kvaliteetne on hirmkallis. Mina olen väga rahul!

Hakkasin hiljem juurdlema, mis materjalid mohäär, angoora ja kašmiir üldse on – kõik seostuvad mul vaid sooja, pehme ja kvaliteetsega, aga täpsemalt tegelikult ei tea. Pisukese googeldamise tulemusena sain teada, et mohääri tehakse angoorakitsede villast, angoora on angooraküülikute karvast ja kašmiir on kašmiirikitsede vill 😀 Umbes nii. Jälle natuke targem.

Tahaks minna mõnda muusse TK Maxxi ja veel tuhnida – mulle kangesti meeldivad need pehmed kampsid ja hooeaega jätkub ju veel kuudeks.

Odavaim UK mobiilioperaator…

10/11/2009 / london/UK, mobiil, rõõm / 2 Comments

…ei ole enam Three, nagu kunagi kirjutasin. Turule on siginenud mitmeid veidraid pisikesi teenusepakkujaid, kelle hinnad on tunduvalt soodsamad – või äkki olid juba siis, kui ma ennist Londonis elasin ja ma lihtsalt ei teadnud?

Parim, mille leidsime ja mille simid ka endale tellisime, on Vectone – pay as you go kaardiga (neil muud polegi) on kõneminut ja sõnum ükskõik millisele UK mobiilile või lauatelefonile (v.a. muidugi eritariifsed numbrid) 5p – see on põhimõtteliselt 300 minutit/sõnumit £15 eest ehk täpselt sama odav kui Three sama hinnaga pay monthly pakett, ainult et keegi ei nõua address proofi ega credit checki. Võrgusisesed kõned on esimesed 10 minutit tasuta (tuleb siis meeles pidada, et sellest pikemalt ei räägiks, vaid vahepeal ära katkestaks ja uuesti helistaks), esimesed 500 sõnumit ka (ma vihkan sõnumeid 😀 ). Ja mis kõige parem – kõneminut Eesti lauatelefonile on 4p, mobiilidele 18p, sõnum 10p. Ehk siis ma võin rahumeeli vahel ka Eesti sõpradele helistada, ilma et see mind pankrotistaks.

Abikaasa tellis muidugi need SIMid juba pea kümme päeva tagasi, pole ikka jõudnud… Elagu Royal Mail ja nende lõppematud streigid. Ootame aga edasi, siis saab lõpuks välja helistama ka hakata.

And again I shopped until I dropped…

10/11/2009 / edevuse laat, plika, rõõm / 1 Comment

Külalised tahtsid shopata ja esimene siht oli teadagi Primark. Kuna nad otsustasid autoga minna, sest kamba peale tuleb parkimise eest maksta sama palju, kui bussipiletite eest, pressisin ennast muidugi ka auto peale. Ja õhtuks oli £60 läinud nagu niuhti.

Sain endale lõpuks hommikumantli (£10) – vana jäi Eestisse ja oli nagunii omadega õhtul. Ennist ei meeldinud mulle ükski värv, aga täna oli fuksiaroosat ja punast ka, ostsin roosa 😛 Võrratu, mõnus, pehme, soe… Oi, kuidas ma olen hommikumantlist puudust tundnud.

Teiseks peamiseks sooviks oli leida mustriga põlvikuid või sokke, no neid sukataolisi, mida oleks hea pükste ja poolkinniste kingadega kanda. Leidsin väga lahedad, nimi oli trouser socks 😀 – kolm paari maksid £2.

Kolmandaks oli vaja soetada uusi toppe ja sviitreid – jällegi ei võtnud siia eriti midagi kaasa, ainult kõige lemmikumad. Eelistan reeglina küll põnevamaid värve ja mustreid, aga täna oligi eesmärgiks saada mõned odavad nö basic topid, mida oleks mõnus kodus kanda ja värviliste jakkidega ja… Nii ma siis proovisin ja valisin lõpuks igavese hulga välja (maksid £1.50-£2.50 tk):

Ühe ilusa käisteta ploomililla läikivast riidest pidulikuma topi ostsin ka – sellise… Sügava rippuvate voltidega kaelusega, kui te nüüd aru saate, mis ma mõtlen. Maksis küll £8, aga no ei suutnud ostmata jätta, nii ilus oli. Sobib ideaalselt mu musta seelikuga, mis pidulikeks puhkudeks sahtlis ootab (leidsin selle kunagi kaltsukast ja olen seni kandnud vaid paar korda, ema juubelil ja…). No ja siis veel neli paari mustriga sukkpükse ja mõned püksikud, ilma nendeta ju ei saa kunagi Primarkist ära mindud.

Ja Plikale ka mõned riided, hambaharja ja hambapasta 😛

Nad lähevad homme jälle Croydonisse, et muudes poodides ka käia. Ma ei julge vist enam kaasa minnagi 😛

Auto jõudis Eestist kohale

09/11/2009 / igapäevaelu, plika, rõõm / 8 Comments

Abikaasa õed (ja sugulane ja veel üks tüüp) jõudsid täna õhtul kohale, nii et meil on järgmised kolm päeva külalised. Plika sai palju nänni: igasugust pudrumaterjali (siinmaal on ju ainult kaerahelbed, mine või hulluks, hirsi kaevab ka tegelt välja ja Vene/Poola poodides on tatart ka, aga kuna autos ruumipuudust polnud, lasin Eestist varud saata) ja sünnipäevaks raamatuid ja ühe suure hüppepalli, mille kunagi Perekooli foorumist 25 krooniga leidsin ning ilusatele värvidele ei suutnud vastu panna – see osteti minu palvel Tallinnas ära ja oli tükk aega Pärnus, sest kellelgi ei tulnud meelde meile ära tuua. Nüüd jõudis pall lõpuks koju.

Meie saime suuremal hulgal šokolaadi ja raamatuid.

Plikal on nüüd põnev, tädid mängivad temaga ja puha.

Auto… Auto jääb siia 🙂 Auto on meie pulmakink, see oli enne Abikaasa vanema õe oma. Pidime küll remondi eest omajagu maksma (no sama palju, kui kavatsesime üldse ühel heal päeval autole kulutada), aga nüüd on kõik tipp-topp korras ja ülevaatus ka värskelt tehtud. 1999. aasta Citröen Xsara 🙂 Universaalkerega, pagass mahutab paaalju. Hea noore pere auto 😛

Mõtlesime selle küll algul Eestisse kellelegi kasutada jätta, aga plaanid muutusid ning kui tekkis võimalus see siia saada, siis leidsime, et miks mitte. Nii et kui ükskord Eestisse tagasi kolime, siis saab see olema road trip läbi Euroopa – puhkusereis, mis viib kõikjale, kuhu süda soovib. Seniks elab ta meil peamiselt siin maja ees ja aitab vajadusel mööblit transportida või nädalavahetustel maadeavastusretkedel käia. Šotimaa ja Iirimaa, here we come! Eh, meil kogu Inglismaa väljaspool Londonitki avastamata, alustuseks läheme näiteks Brightonisse 🙂

Aga ma lähen kerin nüüd ennast “Minu Eestiga” kööki, söön midagi head ja loen, kuni uni maha murrab. Elu on ilus!

Põhja-Tallinn või Nõmme? Või mõni kolmas koht?

09/11/2009 / oma kodu / 13 Comments

Jätkates tänase päeva huviorbiidis oleva Tallinna kinnisvarateemaga, siis kus on teie meelest kõige parem elada lastega perel?

Toon siin ära urbanistikamagister Marise ja põlise Nõmme elaniku Kessuga peetud vestlustest välja nopitud poolt- ja vastuargumendid Kalamaja (ja kohati laiemalt kogu Põhja-Tallinna) ning Nõmme kohta – rääkisin nendega MSNis ning kopeerisin mõlemale teise poole argumente, mida siis ümber lükata või millega nõustuda. Nood kaks piirkonda tunduvad mulle hetkel kõige ahvatlevamad, ehkki ma ei välistaks põhimõtteliselt midagi peale mägede ja noodki on kohati, näiteks kesklinnapoolse otsa ja madalamate majade korral, täiesti arvestatavad.

Maris arvas nii:

Nõmme bussid on pidevalt täis ja rongid käivad väga harva, sõit võtab võrdlemisi kaua aega
Kalamaja on Tallinna gentrifikatsioonikeskus (sõnaseletust loe üle-eelmisest postitusest), kuhu on kolinud näiteks pool EKAt – noored loomingulised inimesed, kes tahavad midagi saavutada. Nad on juba pool kahtlast kontingenti välja söönud ja ülejäänu kaob lähiajal. Hiljemalt viie aasta pärast ei tunne seda kohta äragi.
Seal on palju vaikseid ja hubaseid nurki ning see on sama roheline kui Nõmme, aga ühistransporti pole üldse tarvis, sest vanalinn ja kesklinn on 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel
Kopli kohta arvab ta samas laastus sama, mis Kalamaja kohta, ainult et heaks naabruskonnaks saab see alles 2020 kandis, kui seal enam ühtki vana põlvkonna parmu pole – muidu on seal väga ilus, palju võimalusi ümbrust korda teha ja vabalt oma maailma luua
Ökoloogiliselt on kasulikum elada pigem väiksemas kortermajas kui eramajas, mis raiskab palju kütet ning tekitab probleeme veepuhastuse ja muu säärase mõttes
Kalamaja kortermajad on tihti eestiaegsed, kus ongi ca kaheksa korterit, aga väga palju sõltub muidugi naabritest – need peavad kindlasti normaalsed olema
Kalamajas on hiigelsuur ja kena park – vana surnuaed, mille nõuka võim lasi kokku kuhjata
Balti jaama turu muutumine on vaid aja küsimus, sest nõudlus dikteerib kõik. Pealegi olevat Tallinna linnavalitsusel tema teada plaanis kõik Tallinna turud korda teha – mõned kinni panna, mõned renoveriseerida ja ära organiseerida.

Kessu ütles nii:

Nõmmel on hea olla eelkõige lapsega, aga muidu ka
Seal on suured parkmetsad, ohtralt sportimisvõimalusi, mustmiljon mänguväljakut
See pole nii tuuline kui nt Kadriorg ning on tunduvalt turvalisem kui Kalamaja
Kesklinna saab rongiga 15 min, bussiga 20 min. Bussid käivad tihedalt ja rongide graafikus on ainus miinus keset päeva olev auk
Nõmme on vaikne, privaatne ja valge
Talle lihtsalt meeldivad sellised linnaäärsed vaiksed kandid nagu ka Tähtvere, kus on väiksed majad, naabrid tunnevad üksteist, poed-asjad lähedal
Kalamajal on oma võlu, aga kuna seal on enamuses siiski kortermajad, siis sellist oma istumise aianurka vms võib olla raske tekitada – talle ei meeldi hoovide süsteem, aed on parem
Selliseid parke ja asju on tegelikult vähem kui Nõmmel
Nõmmel on hea turg. Balti jaama turg on jube läbu ja mahetooteid seal üldse pole, Nõmmel on 😛
Aga muidu talle Kalamaja ja Pelgulinn tõesti meeldivad ning peale Nõmmet oleks see ilmselt järgmine valik elamiseks
OT: lapsega elab ta hea meelega Tartus, aga ilma lapseta eelistaks Tallinna

Minu meelest on mõlema poole argumendid igati asjalikud ja tõesed. Selle kohta, mis puudutab Nõmmele viivat transporti, ei oska küll kaasa rääkida – eks sõltu peamiselt sellest, mis mätta otsast vaadata. Ise eelistan küll Nõmmele omast vaikset väikeste majade ja aedadega rajooni, kus pole suure linna tunnet, samas maja me sinna nagunii osta ei jõuaks ning korteri puhul oleks Põhja-Tallinn ilmselt loogilisem valik. Selle kasuks räägib ka meie soov saada igapäevaste asjatoimetustega hakkama peamiselt jala käies ning kasutada autot ainult pikemateks sõitudeks.

Ja ei, meil ei ole mingit kindlat plaani Tallinna kolida. Oli lihtsalt üks vaikne pühapäevane päev, kus ma hakkasin igavusest uurima Tallinna kinnisvarahindu ning kuna need olid Tartu omadega tõepoolest täiesti võrdsed, tekkis tõsine küsimus, kas Tallinna plussid äkki Tartu omi üles ei kaalu. Nii ma siis uuringi seda teemat, puhtalt oma lõbuks. Siit Londonist ei hakka ju midagi ostma, aga tuleviku tarbeks on ikka hea sotte selgemaks mõelda.

Nii et avaldage arvamust – millist Tallinna osa eelistate teie? Silmas pidada tasub kindlasti seda, et väga kallistest piirkondadest pole üldse mõtet rääkida – meie 700k ülempiir on rohkem niisama igaks juhuks, üle poole milli me praeguste hindade juures maksta ei tahaks. Ehkki reaalis võib see summa lõpuks küll ka 600k+ olla 🙂