Plika vägiteod

Plika sai Rootsis hakkama päris mitme uue asjaga.

Esiteks hakkas ta õekese pulmas iseseisvalt püsti tõusma ja pikemaid maid tuterdama. Ta on end kunagi varem ka ükskord ka iseseisvalt püsti ajanud, aga muidu ikka ainult toe najal. Ja senine käimisrekord oli tal kaks-kolm sammu, mille järel ta alati istuli potsatas ja naerma hakkas.

Pulmas oli üks teine temavanune plika ka, too juba käis. Ju siis Plika otsustas, et ei saa kehvem olla 😛

No ja hiljem sai kodus ka usinasti harjutatud. Kõige ägedam on see, et Plika saab aru, kui talle öelda: tõuse püsti. Kohe tõusebki.

YouTube hakkas ka jälle mu sõbraks, ma ei saanud vahepeal pikemat aega miskipärast üles laadida – lihtsalt jäi kuskile kinni ja… Nüüd igatahes läks kõik probleemideta, nii et saan videosüüdistust ka näidata 😛 Jajah, ma tean, et Bloggeril on endal ka video võimalus, aga see on sihuke s*tanikats, et peab luubiga vaatama, kui midagi korralikult näha tahad, sestap ma ei ole seda varianti kasutanud.

Teise üllatuse osaliseks saime veel. Meie tuba oli keldrikorrusel. See pole küll väga suur, aga no mina pidin esimesed paar päeva küll mõtlema, kui trepist alla jõudsin, mis suunas nüüd täpselt minna (kolmes suunas oli võimalik). Läksime üks õhtu Plikat magama panema, aga ta polnud sellest eriti huvitatud. Jätsin ta siis unise Abikaasaga sinnapaika ja läksin ise üles teiste juurde. Mingi hetk hiljem kuulsin lalisemist ja imestasin, kas tõesti on meie toast kostvad hääled üles kuulda. Mõni hetk hiljem ilmus nähtavale rõõmust kilkav Plika…

Okei, see mind ei üllatanud, et Abikaasa sinna magama jäi ja Plika mitte, aga et ta nii pika teekonna üksi ette võttis, ise veel nii rõõmus… Ja üksinda trepist üles tuli! Alguses ei tahtnud seda uskuda – mõtlesin, et raudselt Abikaasa tõstis ta trepist üles ja läks siis ise tagasi magama. Aga ei – tema seda ei teinud.

Nii ma siis viisin Plika alla tagasi, et näha, mis värk on. Ja tõepoolest, natukese aja tagant oli jälle kilkeid kuulda. Nii ma siis läksin trepi otsale vaatama ja seekord õnnestus video ka teha. Seda olevat jube vaadata, aga ma kinnitan – Plika tuli sealt trepist tegelikult päris kindlalt. Ta on meil siin kodus tunduvalt kitsamate astmetega, kõrgemast ja järsumast trepist päris palju üles roninud – keegi alati julgestuseks taga, aga pole mitte kordagi kukkunud. See trepp oli laiem, nii et mul polnud põhjust tema hakkama saamises kahelda.

Igatahes äärmiselt äge. Oligi juba tükk aega igav, sest Plika ei teinud miskit uut. Nüüd on jälle lõbu laialt, me võiks tema jahmerdamist lõputult vaadata.