Kohutav sefiiritordi isu tuli. Sefiir on mu absoluutne lemmik, ehkki sõltub täiesti tegijast – mõnedel pole üldse nii hea. Tegelikult on kõige paremad hoopis sefiirikorvikesed, kus on eriti palju sefiiri peal 😛 Pärnus meie koduselveris on mingi koogilett, kus on jumalikud korvid… Aah.
No igatahes – see, et sünnipäevapidu ei tule, ei takista ometi torti tegemast. Ükskõik, kas siis esmaspäeval või kolmapäeval, kui Murakas külla tuleb (siis saame meie mõlema sünnipäeva tähistada, juhhei). Vaatasin retsepte ka ja… Jääb vist siiski ära. Meil pole siin ju mikserit (krt, miks see nende asjade listis polnud, mis ma Eestist kaasa võtma pidin, ah??), sefiiri tegemine tähendab aga veerandtunnist mikserdamist, mida ma tõesti ei viitsi vispliga ette võtta – siis läheks ilmselt pool tundi. Tänan, ei.
Nii et sefiiritort jääb ära, nuuks. Pirukateo surun see nädalavahetus igatahes läbi – pidime juba eelmisel tegema, aga ununes. Hing ihkab kapsapirukaid, meil on veel kolm suurt purki Salvesti praekapsast kapis. Ja siis tahaks veel kaneelirulle – krt, näljasena ei tasu ikka mööda koogiretseptide lehti tuulata, kõik ajab suu vett jooksma. Aga kaneelirullid peavad raudselt millalgi tulema – eks näis, kas koos kapsapirukatega või hiljem.
No ja mingi maitsva tordi võiks ju ikkagi ka välja mõelda… Mmh. Peaks vist hoopis minema ja endale midagi süüa otsima 😉 Šokolaadikreemiga saia tahaks, veider isu. Aga pole kreemi, pole saiagi 😀
selveri elleni pagariäri lett- väga viis!