Alati on neid, kes väidavad, et Eestis on kõik nii p*rses, oleks viimane aeg minema kolida, mujal on ju palju parem. Või tänavad jumalat, et seda tegid (enne kui asi hullemaks läks). Masu süvenemisega selliste avalduste osakaal üha kasvab.
Ja kui kuskil eestlaste välismaale kolimine teemaks võetakse (näiteks siin), siis on alati küllaga kommentaarides ilkujaid: näe, kõrgharidusega eestlased teevad võõras riigis sibitööd, kulutavad enamik palgast mõttetu jagatud eluaseme üüri maksmisele ja on hullult rahul, sest välismaal on ju kõik parem.
Mina ei saa aru ei ühtedest ega teistest. Ma ei kolinud londonisse sellepärast, et Eestis oleks minu arvates nõme. Esimesel korral oli minu isiklikus elus lihtsalt seisak, tundus põnev natuke maailma avastada. Teisel korral sai ajendiks tööpakkumine, mis tol hetkel majanduslikult mõttekas ja ka muidu ahvatlev tundus.
Aga Eesti on ja jääb armsaks kodumaaks. Kodune võib olla ka mujal, aga see päris kodu, ühes pere ja sõprade ja rahvusliku arusaamise ning kaasmaalaste veidrustega… See on ikka ainult Eestis.
Ma olen ilmselt liiga harjunud vaatama kõiki asju eelkõige positiivsest küljest. Kui keegi küsib, miks ma kolisin Londonisse või tagasi Eestisse, siis loetlen esmajärjekorras ette ikka kõik need head asjad, mis ajendasid tagasi kolima. Jaa, kindlasti mainin lõpetuseks ka probleeme ja asjaolusid, mis tolle koha, kust parasjagu ära kolisin, vähem ahvatlevaks muutsid ning kolimisplaani üldse võimalikuks tegid… Enamasti jõuan ma aga selleni, et ehkki eelmises kohas oli äge, siis uues on veel ägedam. Lihtsalt – ajaga muutub kõik, meie soovid ja vajadused ja olukorrad ja…
Minu meelest on arusaamatu kuskil elada ja viriseda, kui halvasti kõik on. Kui ei meeldi, siis on kolm varianti. Kui võimalik, tee midagi asja parandamiseks. Kui mitte, siis lepi sellega – ela oma elu ja ära mõtle halvale, mille muutmine pole sinu võimuses. Kui enam tõesti ei kannata, siis koligi ära sinna, kus su meelest parem on. Aga lihtsalt paigal olla ja vinguda, kui halb kõik on? Midagi mõttetumat annab välja mõelda.
Ühesõnaga… Minu meelest on täiesti normaalne see, et inimesed (loe: eestlased) kolivad aeg-ajalt välismaale. Reisimine ja võõrsil elamine avardab nii tohutult maailmapilti ja annab kogemusi. On neid, kes tulevad hiljem tagasi, sest Eesti on ikkagi kodu. On ka neid, kes jäävadki võõrsile, sest neile tundub seal parem ja kodusem… Või on seal näiteks armastus :) Ja mõlemat pidi on okei! Tänapäeval on see ju nii tavaline, elada välismaal. Ikka seal, kus endal kõige parem on.
Aa, aga mis mu jutu mõte on? Ega suurt polegi. Igaühe elu on tema enda valik – targad tegutsevad, rumalad ainult virisevad. Peaksin ilmselt lihtsalt vähem ajaleheartiklite kommentaare lugema :)
Tegelikult on sel jutul isiklikum perspektiiv ka, aga sellest mõni teine päev.
4 Responses to “Kas mujal on parem?”
Leave a Reply to Triin Cancel reply
This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.
ma olen ka kohanud eestlasi, kes elavad UKs, aga kiruvad, et ei sobi see või teine asi. aga palun! Koli siis sinna, kus parem on. Kuid mõni inimene juba on selline, et ei ole millegagi rahul.
Ise elasin 3.5 aastat Inglismaal ja nüüd juba pea 2 aastat tagasi Eestis. Aga minu hing jäi Inglismaale ja kui meil võimalik saab olema, siis kolime kindlasti tagasi.
Aga Eesti on ja jääb minu kodumaaks :)
Samas, virisemist tuleb ikka ette, vahel on see mõnus. Kindlasti mitte sellist virinat, et siin on nii nõme ja mujal on parem… Aga kahel eestlasel on Londoni idiootse bürokraatia ja muu taolise kallal ikka väga mõnus võtta :P Need on lihtsalt kõik pisiasjad, mille muutmine pole meie võimuses ja mille pärast ammugi kolida ei tasu, aga mis vahel ikkagi närvidele käivad ja seega kirutud saavad :P
Nõustun täiesti kogu jutuga. Elan ise neljandat aastat Belfastis ja kuigi siin palju eestlasi ei kohta, siis poolakaid küll..kes ei vaevu keelt õppima korralikult, sest muidu saab ju ka hakkama..ja kurdavad, kui ebakultuurne siin on ja kuidas nad ainult raha koguvad ja kohe poola tagasi lähevad. Ja kurb on seda kuulata, sest enamus neist elavad ainult oma kommuunis ja ei suhtle eriti kohalikega ja kogemust..või siis maailma nägemise kogemust nad niimoodi ei saa..ja ma ei räägi ainult poolakatest, ma olen kindel,et kõik, kes oma kodumaad armastavad, vahel mõtlevad, et üks või teine asi on kodus parem..aga ma ei näe pointi oma elu raisata kohas, kus sa rahul ei ole ja ei püüagi olla..
Väga ilus jutt. Pani mindki sulle kaasa mõtlema- üle saja aasta!