Nii väikese pinna peal elades on paratamatu, et asjad muudkui kuhjuvad. Eks ma üritan kogu aeg mingit elementaarset korda hoida, aga ausalt öeldes alati lihtsalt ei jõua… Nii juhtuski, et täna nägi meie tuba välja nagu sõjatander ja minul tekkis üle pika-pika aja koristamise tuju. Sellist tuju saab korralikult rahuldada ainult siis, kui Abikaasal on vaba päev, nii et ta saaks kogu aeg lastega tegeleda.
Võtsin kohe põhjalikult ette, lisaks toale ka esiku – seal on hetkel enamik Plika mänguasjadest, mida on jällegi, oh üllatust, liiga palju. Lisaks kõik meie jalatsid, mütsid-sallid, joped… Kuna ilm on märkamatult hirmus külmaks muutunud, sai hulga asju eest ära panna, ainult kõige soojemad jäid.
Aga koristamine toimubki siin nii, et kõik asjad tuleb üle vaadata pilguga, kas neid on praegu vaja või mitte ja kui pole, siis tuleb kotti või kohvrisse eest ära pakkida. Kohvrid on muidugi ammu täis, nii et kilekottide kuhjad toanurgas, Poisi voodi all ja muudes taolistes kohtades muudkui kasvavad. Suisa hämmastav, kui palju asju on siin elatud nelja ja poole kuu jooksul ringluses olnud – algul suveriided, siis sai need ära pandud ja Abikaasa ema keldrist soojemad toodud, nüüd sai õhemad jalatsid ja mantlid jälle eest ära pandud, et soojematele ruumi teha. Muudest pudinatest rääkimata…
Isegi tolmu pühkisin ja Abikaasa puhastas põrandad ära ja… Siin pole juba ammu nii korras olnud. Üürike see muidugi on, aga parem kui mitte midagi :P
Üle kõige unistan sellest, et mul oleks jälle oma kodu, kus on piisavalt ruumi, et KÕIK asjad mõnusalt ära paigutada. Kõik need, mis on praegu siin väljas ja kottides, Abikaasa ema keldris kastides ja Tartu kastides.
Aga see unistus peaks üsna varsti täituma ka :)