Peab mainima, et need fotod, mis kuulutuses olid, nägid tunduvalt paremad välja – sest nende tegemise ajal elas memmeke veel sees, oli hubasem. Klõpsisin nüüd kõigest pildid ära, nendelt tundub olukord kuidagi trööstitu 😛 Ühel pool ongi, aga seda me enne remonti nagunii ei kasuta, selle talve elame korralikumas pooles. Kui oleme oma asjad sisse sättinud, küllap siis enam pole nii trööstitu.
Mööbel on muidugi kah selline nagu on… Midagi kena just pole. Aga kõik on puhas ja korras, see on peamine. Inetus kapis on asju ikka parem hoida, kui toanurgas kastides 🙂
Täna andsime ainult allkirju, tegime fotosid ning viisime kaks autotäit asju kohale ja ladusime ühe toa nurka. Ei tea, kas homme jõuab juba midagi reaalselt lahti pakkima hakata või ainult ülejäänud kraami transportida – Abikaasa peab mingi osa päevast veel tööl kah olema…
Ma ei tea, kust otsast alustada 😀 Ilmselt kõigepealt need asjad ära paigutada, mis ema juurest kaasa võtsime, neid kasutame järelikult kõige rohkem. Siis Londoni kastid Abikaasa ema keldrist, sest seal on ülejäänud vajalikumad… Lõpuks Tartu asjad – kui oleme nendeta juba aasta hakkama saanud, saame järelikult veidi veel. Õnneks ma kirjutasin toona pakkides kastidele sisu peale (üksjagu kraami on muidugi ka silditutes kilekottides), see peaks kogu protsessi kergendama – no näiteks nõusid on kiirelt vaja, need peaks kirjade järgi üles leidma küll.
Üldist meeleseisundit kirjeldab kõige täpsemini sõna overwhelming – ma vaatasin spetsiaalselt sõnaraamatust järele kõik variandid eesti keelde tõlkimiseks, aga ükski pole nagu see õige. Seega jääb inglise keeles – saate aru küll, mida öelda tahan. NII palju on teha, et ei oska kuskilt otsast pihta hakata. Aga eks me vaata ja nokitse tasapisi, järgmise nädala jooksul tahaks kindlasti täiskohaga sisse kolida.
Aga aitab lobast, fotod nüüd. Seal on hetkel nö ringsüsteem, tegingi siis fotokaga elamisele ringi peale.
Eeskoda – päris suur ja kütteta. Pikemas perspektiivis tahaks selle pooleks jagada, et ühte poolde küttega esik teha, saaks normaalselt riidesse panna ja kuskil üleriideid-jalatseid hoida. See on vist mingi vana gaasipliit seal, leppisime memmega kokku, et kui oleme kunagi ära otsustanud, mida me endale ei taha, siis kasutuskõlblikud asjad anname ära (memm oli juba paar kontakti välja otsinud, ellu astuvate vangide toetuseks vms) ja ülejäänu jaoks tellib ta prügiauto.
See köök, mida me praegu kasutama hakkame. Kõrval on teine köök, kui remonti teeme, lõhume seina vahelt maha ja saab üks suur. Köökidel on tobedalt kitsad aknad (nii palju, kui pildilt näha, sellised ongi, kardina taga on sein) – eeskoja tõttu ei saanud suuremaid teha, see on üks nõmedamaid asju kogu selle elamise juures. Aga mul on juba omad plaanid, kuidas asja paremaks teha 😛
Köögist saab otse väiksemasse tuppa, millest saab esialgu meie kõigi ühine magamistuba:
Teine uks läheb köögist koridori, millest saab omakorda vannituppa/WC-sse, suurde tuppa ning teisele poolee.
Vannituba on vana ja kipakas 🙂 Aga noh, muidu puhas ja korras, elame esialgu üle.
Elutuba on täitsa kena, see sektsioon on mu meelest üks nõuka-aja normaalsemaid. Kui mingit ägedat tooni värvida ja tükkidena laiali paigutada, võiks see elamisse kohe pikemaks ajaks jääda, arvan ma. Diivani ja tugitoolid saame ju kah varsti Abikaasa vanaonult uuemad ja kenamad, detsembri alguses kõigi eelduste kohaselt. Praeguse diivani saab siis teisele poole tõsta – sellest annab vajadusel lisa magamisaseme kombineerida, jälle kasuks.
Selle sõrestiku taga on radiaatorid.
Koridor vaatega köögiukselt. Vasak uks läheb vannituppa, parem elutuppa, lõpus keerab koridor vasakule ja viib teise poole ukseni. Otse ees paistab välisuks, mis viib otse tänavale, aga mida me ei kasuta. Pikemas perspektiivis tahaks enamiku koridorist vannitoaks teha (kas üheks suureks või kaheks väiksemaks) – kui köökide vahelt seina maha lõhume, saab teistele tubadele kergelt ligi, koridori oleks vaja jätta vaid väike jupp, kust uksed praegusesse vannituppa ja elutuppa viivad. Aga no eks see ole näha, esialgne plaan ainult…
Teise poole suurem tuba saab ajutiseks külalistetoaks – püsikasutusse esialgu ei võta. Hetkel on suht sassis, tuleb koristada ja sättida. Vajadusel saab siis vannitoa ahjuga kütta, see pidavat kenasti töökorras olema.
Nagu nägite, jäi memmekesest isegi üks võrevoodi sisse. Väga äge, meil on neid nüüd kokku kolm. Hetkel küll kaks – see, mis mu ema Plika sünni puhul kinkis, on praegu veel Tartus, aga saab koos ülejäänud mööbliga kuskil kuu lõpus ära toodud. Kuna me vist ikkagi teeme ühise magamistoa, siis ma kavatsen kaks võrekat sinna panna ja ühe elutuppa – et kui ma pean päeval üksinda kaht last magama panema, siis saaks nad eraldi tubadesse panna.
Plaan on selline, et kui muidu magab Poiss kõik päevauned magamistoas, et meie saaks Plikaga rahus elutoas toimetada ja mängida, siis Plika lõunaune ajal panen tema magamistuppa ja Poisi elutuppa – Plika magab tavaliselt tubli kaks tundi, Poiss ärkab kiiremini, siis saan temaga oma tegemiste kõrvalt mängida ja asjatada.
Õigemini jah, Poiss hakkab loodetavasti enamiku oma päevaunedest hoopis õues magama. Aga kui ta üleval on, siis on hea, kui elutoas on üks koht, kuhu ma saan ta vajadusel Plika eest “ära panna” – et too mänguhoos Poisile kogemata otsa ei jookseks ega haiget teeks, kui mina pean näiteks korra köögis käima vms.
No ja väikeste lastega külalisi on meil ka palju tulemas, olen selles kindel, siis saab kolmanda voodi nende käsutusse anda. Udupeen!
Teise poole väiksem tuba on hetkel kolikamber, seal on kõik meie Tartust toodud asjad 😀 Kuna kasutama niipea ei hakka, siis igasugu koristamine toimub seal ka ilmselt alles viimases järjekorras, teised ruumid on olulisemad.
Teise poole köök on kõige halvemas seisus, aga no seda me ka praegu rohkem ei kasuta, kui et pesumasina ajutine koht saab seal olema. Ja sügavkülma koht ilmselt ka. Aga seda me vist ei julge üldse enne ema juurest ära tuua, kui oleme veidike elektrisüsteemi tuuninud, äkki muidu ei pea vastu. Ühesõnaga mitte enne jaanuarit sel juhul.
Sellel kraanikausil on nagunii praegu torud lahti ühendatud, tõstame selle koos kapiga üldse eemale ja pesumasin tuleb sinna asemele – tehnik vaatas üle ja ütles, et saab kenasti ühendada, ei tule materjali näol mingeid lisakulusid.
Tegin mõned pildid novembrikuisest aiast ka. suht trööstitud jällegi, kõik need raagus puud…
See roheline on meie (puu)kuur 😛
Peenramaad me võtame ilmselt veidi vähemaks ja asendame muruga… aga seda peab täpsemalt plaanima, eks kevadel mõtleb uuesti. Permakultuuri tahaks millalgi kangesti proovida!
Selline ta siis hetkel on. Oi kui palju tegemist, aga oi kui palju häid ideid. Minu vaimusilmas on lõpptulemus midagi absoluutselt võrratut.
Tasapisi, tasapisi… Iga asi omal ajal.
Kui eraldi Teil need kaks korteriosa on? Kas poleks mõeldav suveks üks osa välja üürida? suveperioodil ju pärnus suvituskorterid kõrges hinnas.
Ja Teie saaksite remondiks raha teenida.
Taevake! K u i ühetaolised olid omaaegsed kodud! Kõik puha minu mööbel tapeedimustrini välja! Hele riidekapp on aus, mahukas ja kõva, siiani mul käibel, ainult natuke silma alt ära, lastetoas…
Nelli, see mõte käis meil kunagi endalgi peast läbi, aga matsime üsna kiirelt maha. Ajutise remondi peale ei taha raha raisata – isegi kui sätiks võimalikult hästi ära ja leiaks kellegi, kes oleks nõus sihukestes tingimustes suvitama (köök on ikka päris kole, eks)… Siis seda ühte pisikest kipakat vannituba küll võõrastega jagada ei saa, see oleks liig. Ja ehkki tulevikus on ehk plaanis kaks vannituba, jääb see teine oma tähtsuselt remondieelarve lõppu – üsna suur väljaminek, mis pole otseselt vajalik ja mida ei pea ühes teiste asjadega koos tegema. No ja selles teises köögis pole isegi kraanikaussi, selle asemele läheb pesumasin, mida mujale praegu panna pole, ma ei saaks ju pidevalt üürnike juures pesu pesemas käia 🙂 Ja oma sõbrad hakkavad suvel vast ka tihemini külas käima – nendega võime vabalt oma kööki ja vannituba jagada, aga kolmandat tuba on ikkagi vaja.
Mis puutub mööblisse, siis jah, tõepoolest – täpselt samasugune tume sektsioon oli minu esimeses tallinna kodus, eelmise elukaaslase korteris… Ja täpselt samasugune hele sektsioon oli minu kõige esimeses kodus, vanaema korteris. Ja just sellesama sektsiooni riidekappide osa sai Tartu Tähtvere koju transporditud, sest ema korteris, kus see vahepeal aastaid teenis, polnud seda enam vaja, aga meil seal riidekappe polnud. Nüüd jäävad sinna, ära tooma enam ei hakka, kahte ühesugust kappi vast tõesti vaja pole 😀
Aga ma ikka murran pead, kuidas kõiki neid sektsioone oma elamises nii ära kasutada, et need ka ilusad ja funktsionaalsed oleks… See läikiv lakipind on mu meelest täielik jubedus, aga annaks ju samamoodi lihvida ja värvida… Ja need koledad kapinupud saaks ka ära võtta ning midagi ilusat asemele panna… Ja ehkki neid alumisi laiu sahtleid on igavene nuhtlus lahti saada, ma suisa vihkan taolisi… Siis väikeste lastega peres võiks seal vabalt hoida asju, mida harva vaja läheb, aga mida lapsed näppida ei tohi (nt tööriistad) – selleks ajaks, kui neil on piisavalt jõudu ja koordinatsiooni, et see sahtel ise lahti saada, peaks juba piisavalt mõistust ka peas olema, et sees olevate asjadega mingit jama ei tekita 😛
Ühesõnaga jah, kuigi see nõukaaegne mööbel tekitab praeguse välimusega õõvastust ja enamik inimesi viskaks selle pikemalt mõtlemata prügimäele, kavatseme teha ajurünnaku ja kasutada ära iga viimse kui mööblitüki, mida annab ilusaks muuta. Uut mööblit pole ette nähtud isegi tõenäoliselt kahekordseks paisunud remondieelarves – vaja ikka olemasolevad üles putitada. Keskkond teeb meile kah selle eest pai 🙂
Silma jäid mõned väga ilusad vanad tahveluksed – kahjuks igal toal ei ole neid vist alles; ja väga kämp kolme kupliga laelamp 🙂 Nii et materjali on! 🙂 Lisaks – teil on seal nn "koledamas" pooles üks ülistiilne ja kollektsionääride poolt väga hinnatud viie-kuuekümnendate väike jalgadega kapike, tead küll, need millel jalad lähevad alt kitsamaks – soovitaksin, et ärge seda kuidagi modige, see on juba vanamööblipoe rariteet, mis teatud ringkondade jaoks on juba ka päris korralikku raha väärt. Kindlasti väärib eksponeerimist või siis mõnele seda tüüpi kodu (toomasvolkmannlik) fännile müümist. Ja sorry, kui mõjun õpetavalt! 🙂 Igal juhul potentsiaali on kodul kõvasti – jõudu 🙂
Oo, mul on selliste õpetuste ja julgustuse üle ainult hea meel – ise olen väga võhik nois asjus 🙂
Laelamp on mu meelest ka väga äge, samas see kapp küll ei meeldi – kui üldse oma koju püsivalt jätaks, tahaks kindlasti värvida, aga sinu jutust vaatan, et müümine oleks hulka targem otsus. Kui nüüd veel leiaks ka kuskilt sellise poe/inimese, kes seda kappi siis ka väärtustaks ja norm raha eest osta tahaks… 😛
See esimene sektsioon on jah üks normaalsemaid, peaks olema Narvas tehtud. Mul suht analoogne kodus, teenib siiani ja on õige mahukas. Aga tükkidena laiali paigutamise juures on see küsimus, kas ikka annab? Üks häda on see, et püstseinad on vist ühekordsed, mõlemale poole riiulid kinnitatud. Teine häda on see, et enamasti on sihukestel kruvid haamriga sisse löödud nagu naelad ja nende lahtivõtmine on paras peavalu.
Teine sektsioon on vist kergemini tükkideks võetav, laki annab maha lihvida ja mingi mööblivärviga üle teha, võiks päris äge olla.
See väike kapike on jah kõrges hinnas juba, müüa saab mistahes netikeskkonnas, ostjaid peaks leiduma. Ning laelamp on väga äge!
Ehhee, mäletad, mul siin tualettkapiks selline jalgadega kapike ja telekalauaks selline jalgadega kapike,… mulle need meeldivad, nunnud.
Samas arvan, et see raha, mis sa selle eest saad ei ole müüki väärt. Hoia alles – tee kasvõi plika kapike 🙂
Tervitus!
Vaga ilus esimene oma kodu! Ootasin palju hullemaid pilte! Tegelikult on koik palju paremas korras ja oma katega saab teha imet. Need noukogude aegsed sektsioonkapid pole yldse halvad – mahutavad palju ja on tugevad ja vastupidavad. Enam selliseid ei tehtagi, kuhu saab ikka asju ka ara panna. Varsti on see antiik! Mis nendest ikka lammutada ja yksikult panna? Ma kujutan ette, et kui hea tunne on oma esimesse paris-koju kolimine, mis siis et palju tood ja "overwhelming" – selle jaoks ju oledki noor ja onnistatud hea abikaasa ja tervete toredate lastega! Energiat jagub koigeks! Nyyd olge tanulikud heale karmale ja kui olete ennast kenasti sisse seadnud, "tasuge head karmavolga" ja votke varjupaigast kass voi koer…et ka monel teisel hingel veaks…See on ju ahelreaktsioon elus, et yks onnestumine pohjustab teist jnejne.
Omalt poolt parimad soovid ja tervitused.
Ega korteriplaani ei ole võimalik ja plaanis avaldada? 🙂 Väga põnev, elame kaasa!
Milline nostalgia. Minu tädil on siiani täpselt sama normaalne nõukaaegne sektsioon. Ja need oranžid tumbad.. Mu tädil olid need rohelised ja meie kodus emaga olid kollakad. Tädi omi kutsusime krokodilliks 😀
Väga palju ümbertegemist ja ma huviga ootan uusi postitusi ja pilte. Ja kui ühel päeval oma kodu ostmiseks läheb, siis kindlasti loen sinu üksikasjalikud postitused läbi 🙂
Pingback: Vannituba: enne ja nüüd » Tikri Päevaraamat
Pingback: Kuus aastat oma kodus – Tikri Päevaraamat
Pingback: Kuidas ma kaks korda maja ostsin – Tikri Päevaraamat