Dec 152010
 

Eelmisel kevadel ostsin endale mälupulga – valisin puhtalt välimuse järgi, no hea küll, mahtu vaatasin ka.

Kui me nüüd omaette kolisime, jäi pulk ema juurde ja sai kogemata tolmuimejasse imetud. Sealt seest sai kätte ja töötas ilusti.

Siis panin pulga teksapükstega pessu – kontrollisin kõik taskud üle, aga pisikest taskut mitte, olin pulga Plika eest sinna torganud. Meelde tuli alles mitu päeva hiljem, kui pulka vaja läks – ei leidnud seda ei taskust ega kuskilt mujalt. Leppisin kaotusega, mõtlesin uue osta.

Täna tõi Abikaasa masinast pesu ära ja leidis pulga sealt hulgast – see oli vähemalt kolm korda pesust läbi käinud.

Ja teate mis? IKKA töötab. Müstiline!

Dec 142010
 

CIMG2266

Tegelustekki võib mitut pidi kasutada! Põnn oli kohe tükk aega vait ja uuris hoolega. Paar korda puksis jalgadega põrandale kah, siis oli suur hämming. Aga üldiselt lõbu laialt :)

Dec 132010
 

Suutsin endale Plika silmapõletiku külge korjata, halleluuja. Esialgu tundub küll ainult ühe silmas olevat, seegi hea. Terve öö muudkui hõõrusin… Mida kindlasti poleks üldse teha tohtinud. Aga no vastik oli ju!

Muidu polekski suuremat häda, aga minu jaoks teeb asja ekstra ebameeldivaks see, et kasutan läätsi, mis 24/7 silmas on ja sealt kuu aja pärast otse prügikasti rändavad. Praegused olid nagunii juba ilmselt kauem olnud, seegi hea, pole raiskamist :P Viskasin minema ja otsisin prillid välja – kandsin neid viimati suvel ühe hommiku enne silmaarsti ja enne seda 2007 detsembris kaks nädalat enne silmakontrolli… Mäletan, et need tegid mu nina pealt katki, pole enam harjunud prillidega olema. Aga no hea, et prillid üldse olemas, eks.

Perearstile saan alles alates kella kahest helistada, seni siis passin ja ootan. Kui vähegi võimalik, ei tahaks silmaarsti juurde minna – esiteks on enamikul nagunii hirmus pikad järjekorrad ja ma ei tea, kuidas löögile saama peaks, teiseks ei ole mul mingit huvi maksta suurem summa selle eest, et keegi kinnitaks – tõepoolest, põletik, tee midagi/oota, kuni mööda läheb. Plika puhul nimelt kästi oodata, aga kiire googeldamine näitas, et täiskasvanute puhul kasutatakse ka antibiotse. Kui on vaja, ehk perearst kirjutab siis retsepti ja ei pea ise kohale minema. Samas keegi peaks miski hetk kindlaks tegema, et põletik täiesti ära läinud oleks, enne ei julge ju uusi läätsi silma panna.

Asjaolusid arvestades oleks ilmselt targem karbitäis ühepäevaseid läätsi muretseda – KUI põletik peaks tagasi tulema, ei riku vähemalt kuuajaseid ära. Õnneks on eestis ka nüüd need netilehed olemas, kavatsen ausõna sealt tellida, mitte poes poole rohkem maksta.

Tüütu igal juhul. Tean, et see põletik on väikeste laste seas praegu väga levinud, aga olen ma ainus idioodist ema, kes suutis selle ENDALE külge korjata?

Köha on kah juba nädal aega. Selline ühesugune kinnine ja vaikne ja kuidagi hästi… Puhas. Süütu. Sihuke, mis paneb ainult kurgu sügelema, nagu polekski päris köha. Lootsin, et kaob ise, aga ei ole kadunud. Peaks vist kuidagi ravima, aga ilma rohtudeta, neid ma ei taha ega imetava emana ilmselt ka ei tohi tarbida.

Dec 122010
 

Ma olen päevi kodus istunud – alguses olin ise haige, siis jäi Plika. Täna läksin õhtul poodi – piim oli otsas :D Ja no täitsa lõpp, kuidas ma seda jalutuskäiku nautisin, peaks igal õhtul käima hakkama. Just üksi, mitte lastega – käru lükkamine oleks selles lumes väga tüütu, kelku pole veel muretsenud ja no üleüldse, mõnus oli just üksi käia, veidike aega iseendale saada.

Ma jumaldan lund, kui seda kogu aeg juurde sajab, kui see on nii pehme ja valge ja ilus… Ja nagu ma täna tõdesin, siis ma käingi pigem pimedas jalutamas, sest kui päeval on lihtsalt mõttetult hall, siis pimedas on igal pool tuled ja lumi helendab… Ilus.

Temperatuur on ka täpselt see, mis mulle sobib – ma isegi eriti ei külmetanud. tuul polnud ka väga hull ja lund sadas ainult natukene, ei tuisanud.

Ühesõnaga kuni ilma jätkub, pean sellised õhtused jalutuskäigud traditsiooniks tegema :)

Dec 122010
 

MSNi kontaktide aknasse ilmus lõpuks kiri, et uus versioon on saadaval. Ma olen sellest nii palju halba kuulnud, aga samas uudishimu oli kah – mulle pole MSNi uuendused kunagi meeldinud, aga olen nendega alati nii ära harjunud, et hiljem tunduvad vanad nõmedad. Tõmbasin siis igaks juhuks netist praeguse versiooni – et kui uus kohe üldse ei meeldi, saan kohe maha võtta ja vana tagasi panna. Tegin uuenduse ära ja… Tüng! See oli mingi väike 2009 aasta versiooni uuendus, mitte 2011 versioon :)

Ma tean küll, et ma saaks selle endale ise netist tõmmata, aga ei viitsi. Küllap kunagi pakub seda ka, seni las olla vana.

Siis mõtlesin, et uuendaks õige oma FB profiili ära – väga paljud on seda juba teinud, miks siis mitte. No ja võta näpust – enam pole sõprade profiilis kirjas seda, et tema uuendas, vaheta sina ka. Kust ma siis saan? Ei tea. Jäi vana.

Naljakas on lihtsalt. Siiani vältisin mõlemat ja nüüd, kui lõpuks otsustasin järele proovida, enam ei saagi (tähendab jah, MSNi saaks, aga ei tulnud sealt, kus ma eeldasin, et tuleb).

Ja ilmselgelt ma veedan liiga palju aega arvuti taga, et ma kõigest sellest eraldi blogipostituse kirjutada viitsisin ;)

Dec 112010
 

CIMG2245

Koduse mitte kõige täpsema mõõtmise tulemuste kohaselt umbes 8,3 kg ja 66 cm. Rõõmus nagu noor nirk. Keerata veel ei viitsi (vahepeal oli nagu rohkem huvitatud, nüüd keerab lihtsalt külili ja passib siis rõõmsalt), mul kah kiiret pole. Sünnipäevakingituseks haaras esimest korda oma varbad pihku – põnevust kui palju.

12-tunnised ööuned olid lühike ja mööduv nähtus, hetkel läheb magama 23 paiku ja sööb öösel umbes… Ma ei teagi, näiteks ühe-kahe paiku… Ja siis kuue-seitsme paiku. VIST. Kõik oleneb ööst kah. Ma pole eriti häiritud, ehkki mitte söömine oli muidugi mõnusam. Hommikul ärkab tavaliselt kaheksa-üheksa paiku.

Päeval magab ühe pika une (3-4 tundi) väljas ja kaks-kolm lühemat uinakut (30 min – tund) toas.

Vahel ei vaja terve päeva peaaegu üldse tähelepanu, passib rõõmsalt omaette või vaatab meie tegevusi, teinekord jälle viriseb ja on ainult süles rahul. Seda viimast juhtub eriti tihti õhtuti.

Magama kussutan teda 99% ajast endiselt süles – vahel jääb minutiga, vahel pean kümme korda voodisse panema. Tahaks leebet unekooli teha ja teda iseseisvalt magama jäämisega harjutada, aga ei näe hetkel võimalust asjaga süvitsi tegeleda – see nõuaks alati esimeste unemärkide jälgimist ja esialgu hullu voodisse-voodist välja tõstmist. AEGA ühesõnaga, Plika kõrvalt seda praegu nii palju pole. Kuna unede pikkusega olen rahul ja magama jäämine on pool ajast kah valutu, siis pole veel häda. kunagi hiljem…

Igati tore pöialpoiss on meil :)

Dec 112010
 

Plika  magas tänase päeva praktiliselt maha – kella üheteistkümnest poole kaheksani. Vahepeal paar korda ärkas, käis potil ja sõi veidike, läks siis aga iseseisvalt tagasi magama. Poiss magas kärus neli tundi jutti, nii et minul oli täna päris kerge päev. Sain isegi Plika kõrvalt tunnikese tukastada, seda luksust pole ammu juhtunud.

Õhtul lõpuks “üles ärganuna” oli Plika aga täitsa elav ja rõõmus. Kraadisime teda, ikka vägisi, muudmoodi polnud nõus – 38.1. Vaatas siis natuke oma papagoimultikat, sõi heeringa ja hapukoorega tikuvõileibu, jõi Abikaasa ema tehtud õunamahla. Mida aeg hilisemaks, seda mänguhimulisemaks muutus – otsis oma kapist mänguasju välja ja muudkui sehkendas.

CIMG2222

Abikaasa jäi esimesena magama. Poiss järgmisena (kusjuures ise!!! Mul oli vaja minna Plika juurde ja panin Poisi käest ära, jäi oma voodis magama… See peaks nüüd kellaaega arvestades küll ööuni olema), Plikal on öömähe ja pidžaama ja hambad pestud, läks juba oma voodisse, aga otsustas siis tagasi minu juurde tulla, nüüd istub siin kõrval, joonistab ja vaatab raamatut. No praegu ma küll kuidagi kuri olla ei saa tema öise üleval oleku peale, päeva ju magas maha :D Ja tuju on tal hea ja varsti ta nagunii tahab jälle magada ka.

Mm, Poiss hakkas vaikselt vigisema ja vait ei jäänud, pidin ikka käima ja ta korraks sülle võtma, minutiga magas jälle ja sain voodisse tagasi panna.

Aa, ma avastasin eile, et Plikal alumised tagumised purihambad on lõpuks ennast läbi uuristanud, mõlemad täitsa näha. Nii et see võis ka organismi nõrgemaks teha.

CIMG2223

Hirmus lahe, kui kiiresti Plika kõne ja sõnavara täienevad. Iga päev kordab midagi meie järgi, räägib ise ka järjest rohkem. Peamiselt kahe-kolmesõnalisi lauseid, käänetest-pööretest ei tea muidugi veel midagi, paljudest sõnadest on tal omad versioonid (piia – pliiats, pii – piim, pipakook – piparkook, kah – kahvel, mah – mahl, kaik – katki jne), juba mõnda aega on hittsõna auk/auku – augud on absoluutselt kõik augud, mis vähegi välja mõelda annab – suust lukuauguni :D Papagoi multikast õppis ära väljendi kokku-lahku, mis tema suust kõlab kokku-lahlu.

Täna panin koristades tema kapi uksed kinni, selle peale jooksis kiiruga kohale: kapp! kinni! ototototot!

Igav meil siin ühesõnaga ei hakka :)

Dec 102010
 

Hehee, kuna Plika magab, sain Poisi lamamistoolile üle kuu-kahe kaare peale panna (selle üks kinnitus on katki ja Plika jõuline lähenemine lõhuks täitsa ära) – nüüd on need rippuvad loomakesed juba täiesti arvestatav meelelahutus, tükk aega ennastunustavalt rapsis nendega.

Aga asjast nüüd. Plika jäi eile haigeks, õigemini juba sellele eelnenud öö oli väga rahutu. Eile olin mina ka väsinud ja pooletoobine (seljavalu jm), nii et kui Abikaasa poolest päevast töölt koju sai, oli see mulle suureks abiks.

Palavikku Plika mõõta ei lasknud, aga oli tunda, et midagi on. Oli väsinud ja viril, magas pooltundide kaupa, nina jooksis nagu mahlakask ja oli suht kinni, sekka aeg-ajalt kinnist köha, siis hakkas veel silmadest jama tulema ja iga kord potil käies rääkis: piss ai-ai. Täismäng ühesõnaga.

Helistasime eile perearstikeskusesse ja saime teada, et meie arst on täna sobivalt hommikupoole tööl – Poisil oli nagunii massaaž, seega oli samasse majja minek juba plaanis. Kästi uriiniproov kodust kaasa võtta ja pandi Plikale lisaaeg kirja.

Nii et täna ajasin ennast kangelaslikult pool kaheksa üles, lapsed ärkasid üllatuslikult ka üsna pea. Panime ennast kõik valmis ja jõudsime ilusti üheksaks kohale. Ema läks Poisiga massaaži, mina Plikaga arsti juurde.

Meie perearst Ene Kuusik hakkab mulle järjest rohkem meeldima. Nad on õega mõlemad hästi toredad ja sümpaatsed. Kui vaja, saab alati helistada ja küsida, nüüd saime ka probleemideta kohe vahele. Ühest pilgust piisas, Plikal diagnoositi äge konjuktiviit ehk maakeeli silmapõletik. Kästi kummeliga puhastada ja oodata kuni üle läheb. Uriiniproovi vastuse sai ka üsna kiirelt kätte – õde helistas ja ütles, et oli väike põletikunäitaja sees, seega kirjutab arst antibiotsid välja. Ma hakkasin hiljem mõtlema, kas ehk ikka kuidagi ilma poleks saanud, aga Abikaasa helistas üle ja küsis – õde ütles, et arst kirjutab antibiootikume välja ainult siis, kui ikka tõesti vaja, ta kergekäeliselt retsepte ei loobi. Nii me siis toome Plikale siirupi ja hakkame teda ravima. Peaasi, et kõik korralikult välja saaks, põiepõletik on ikka üks vastik asi küll, tean ju isegi. No ja siis veel muidugi hapu jook ja vaarikatee ja…

Poiss on õnneks kõige selle juures rõõmus nagu noor nirk muiste. No minu hiljutine haigus pumpas ta vast igat sorti antikehi täis, nohust-köhast ehk pääseb. Üks silm oli muidugi temal kah täna plögane, aga sellega pole häda – puhastame kummeliteega, kuni parem on.

Õnneks on mul endal täna täitsa hea olemine ja tuju. Hommikul ärgates oli küll kurk suht valus, aga jõin kaks tassi teed, läks paremaks. Koju jõudes Poiss magas, sain Plikale natuke süüa antud ja tema ka magama. Kui siis ise avanes lõpuks võimalus hommikusööki süüa ja pärast seda köök korda teha ning kõik eilsed nõud ära pesta, läks olemine kohe päris heaks. Kui Abikaasaga telefonis rääkisin, ütles ta, et kohe häälest on kuulda, et mul parem on :)

Kergendasin apteegis rahakotti – ostsin silmade puhastamiseks kummelit, igaks juhuks palavikusiirupi (loodan, et ei lähe vaja, aga selline asi peab ikka kodus olema… 2012 lõpuni kõlbab, seega pikaajaline investeering), Humeri ampulle ninna tilgutamiseks (arst soovitas tegelikult mingit leebet spreid, aga ma ei raatsinud 79 krooni kulutada, Humeri tilgutamise peale hakkas Plika muidugi nutma, ehk ikka saab edaspidi ka) ning uue digitermomeetri.

Kusjuures! Kui ma olin selle ära ostnud, siis ema ütles hiljem, et tema mehe sõnul oleks võinud kõigepealt lihtsalt uued patareid osta. No tere talv, oleks võinud isegi selle peale tulla. Igatahes jah, ostsin uue digika, sest perearst arvas, et innfrapunal pole mõtet, pirtsu või keegi siin kommenteeris ka, et seegi ei pruugi usaldusväärne olla, kümme minutit Plikal elavhõbeda oma all hoida oleks VÄGA keeruline, digi maksis ainult 112 kr, mis seal siis ikka. Plika tegi karbi ise lahti ja mängis tükk aega kraadiklaasiga – võttis topsist välja ja pani tagasi, piiksutas nuppu. Lasi väikese viginaga isegi alla panna, aga tiris üsna kiirelt ära, igatahes on nüüd rohkem lootust, et kraadimine edaspidi leebemalt sujub. Arsti õde kraadis ta kusjuures hommikul ukse taga järjekorda oodates väga osavalt kaenla alt ära, väike nutt ja vastupanu olid küll, aga tehtud sai – 37.6.

Plika jäi koju tulles magama, ärkas siis korraks ja jäi uuesti magama. Poissi õnnestus mul ka Plika unede ajal üleval hoida ja tissitada ning kärusse magama panna, seal ta peaks nüüd ikka mitu tundi põõnama. Abikaasa ütles, et peaks viie-kuue paiku jõudma, homme õhtul peab ka õnneks ainult paar tundi tööl olema.

Igatahes on nüüd hulka parem olla – ise tunnen ennast hästi ja ma TEAN, mis Plikal viga on, seega saame hakata teda terveks ravima.

Plika hüüdis teisest toast: nina tatt! Läksin vaatama – ta oli millalgi ise meie voodist, kuhu ta magama jäi, enda voodisse ümber kolinud. Kogu selle haiguse aja on ta enamik ajast oma voodisse nõudnud, mul on selle üle kohe hea meel. Aga jah, ta jäigi juba jälle magama – väga hea, pole paremat ravi kui uni.

Dec 092010
 

Käisime ju nädalavahetusel üle pika aja väikesel reisil, aga tagasi jõudes tulid haigused ja muud jamad järjest lahmaki-lahmaki peale, nii et heast ei saanudki kirjutada.

Olin reedest pühapäevani Jõgeval, Abikasa käis laupäeva õhtul-öösel Tartus sõprade juures. Ma isegi ei mõelnud kaasa minna, lastega oleks mõttetu olnud. Chillisin parem vaikselt Jõgeval ja lasin Abikaasal rahus puhata.

CIMG2204

Jättes kõrvale minu energiapuuduse, mille tõttu ma kõigest kiirelt väsisin, ning Plika koduigatsusest tuleneva tujukuse (poleks vist ikka tohtinud mitut ööd järjest kodust ära olla, ta oleks tahtnud kiiremini tagasi tulla… Aga varem on talle Jõgeval väga meeldinud, seekord meeldis ju enamik ajast ka), oli mõnus nagu alati. Sain lõpuks ometi üle vaadata nüüdseks juba kahekuuse põnni, kellest ma polnud isegi mitte pilti näinud. Oo, ja ta oli muidugi armas, kuidas teisiti oleks saanudki. Poisist pealtnäha poole pisem, ehkki see mulje jäi peamiselt tänu Poisi suurele peale :P Novot, igatahes olen ma nüüd suisa neljakordne tädi!

Ja kujutage te ette, ma unustasin tittedest koos pilti teha! Peaaegu üldse unustasin pildistamise ära, ainult paar üksikut klõpsu oma lastest tegin.

CIMG2206

Aga muidu oli tore. Sai kõigest räägitud – tittedest ja elust, muredest ja rõõmudest… Sain ajakirju lugeda :D Ma seda alati sinna sattudes teen, kõik värskemad pered-kodud-värgid ahmin sisse. Leidsin ühe ülihea artikli kaheste kohta, mis mind ülihea raamatuni juhtis, sain valgustatud oma vitamiinipuuduse kohta, sain tittesid nunnutada, sain niisama vedeleda.

Abikaasa sai saunas käia ja Tartus käia ja sõpradega olla.

Aga tagasiteel tegin endale liiga, lippasin mantlita auto ja majade vahet (meil oli enne kodu kolm vahepeatust). Esmaspäeval tuli hirmus palavik, teisipäeval toibusin, eile oli juba suht hea, öösel jäi Plika haigeks, minul on seljavalu ja muud väiksemad hädad, mis teotahte ära võtavad ja adekvaatset lastega tegutsemist pärsivad. Õnneks sai Abikaasa peale ühte töölt tulema (elagu ületunnid), seega on ta mul siin abis olnud.

Aga Plikaga on üpris kehvasti, palavik ja nohu ja väike köha ja silmadest tuleb ka mingit jama. Homme hommikul on Poisil massaaž, ema läheb temaga, mina samal ajal Plikaga perearsti juurde, kellel ka õnneks hommikupoolne vastuvõtt. Vast ei ole midagi liiga hullu, vast ei tule ka täna väga kehv öö… Praegu õnneks magab.

Oo, ja me saime lõpuks oma voodi kätte! Aga sellest pikemalt mõni teine kord, praegu rohkem ei jõua.

CIMG2216

PS. Kas ma olen naiivne, kui loodan, et saan Plikal tuka välja kasvatada – et kui see teda tõeliselt segama hakkab, on ta nõus klambreid/kumme üle paari minuti peas hoidma? Või peaks lihtsalt alla andma ja jälle tuka lõikama? Nii tahaks välja kasvatada…

PPS. Kas infrapunatermomeetril peavad tingimata olema vahetatavad otsikud, kas seda ühte siis ei saa puhastada? Leidsin ühest Pärnu apteegist sellise, raha on jube vähe ja nii edasi. Plika keeldub tavalist kraadiklaasi endale ligi laskmast, meelita, kuidas tahad…