December 2010

Raudne pulk

Eelmisel kevadel ostsin endale mälupulga – valisin puhtalt välimuse järgi, no hea küll, mahtu vaatasin ka.

Kui me nüüd omaette kolisime, jäi pulk ema juurde ja sai kogemata tolmuimejasse imetud. Sealt seest sai kätte ja töötas ilusti.

Siis panin pulga teksapükstega pessu – kontrollisin kõik taskud üle, aga pisikest taskut mitte, olin pulga Plika eest sinna torganud. Meelde tuli alles mitu päeva hiljem, kui pulka vaja läks – ei leidnud seda ei taskust ega kuskilt mujalt. Leppisin kaotusega, mõtlesin uue osta.

Täna tõi Abikaasa masinast pesu ära ja leidis pulga sealt hulgast – see oli vähemalt kolm korda pesust läbi käinud.

Ja teate mis? IKKA töötab. Müstiline!

Ka nii võib

CIMG2266

Tegelustekki võib mitut pidi kasutada! Põnn oli kohe tükk aega vait ja uuris hoolega. Paar korda puksis jalgadega põrandale kah, siis oli suur hämming. Aga üldiselt lõbu laialt 🙂

Ei või mu hädad lõppeda

Suutsin endale Plika silmapõletiku külge korjata, halleluuja. Esialgu tundub küll ainult ühe silmas olevat, seegi hea. Terve öö muudkui hõõrusin… Mida kindlasti poleks üldse teha tohtinud. Aga no vastik oli ju!

Muidu polekski suuremat häda, aga minu jaoks teeb asja ekstra ebameeldivaks see, et kasutan läätsi, mis 24/7 silmas on ja sealt kuu aja pärast otse prügikasti rändavad. Praegused olid nagunii juba ilmselt kauem olnud, seegi hea, pole raiskamist 😛 Viskasin minema ja otsisin prillid välja – kandsin neid viimati suvel ühe hommiku enne silmaarsti ja enne seda 2007 detsembris kaks nädalat enne silmakontrolli… Mäletan, et need tegid mu nina pealt katki, pole enam harjunud prillidega olema. Aga no hea, et prillid üldse olemas, eks.

Perearstile saan alles alates kella kahest helistada, seni siis passin ja ootan. Kui vähegi võimalik, ei tahaks silmaarsti juurde minna – esiteks on enamikul nagunii hirmus pikad järjekorrad ja ma ei tea, kuidas löögile saama peaks, teiseks ei ole mul mingit huvi maksta suurem summa selle eest, et keegi kinnitaks – tõepoolest, põletik, tee midagi/oota, kuni mööda läheb. Plika puhul nimelt kästi oodata, aga kiire googeldamine näitas, et täiskasvanute puhul kasutatakse ka antibiotse. Kui on vaja, ehk perearst kirjutab siis retsepti ja ei pea ise kohale minema. Samas keegi peaks miski hetk kindlaks tegema, et põletik täiesti ära läinud oleks, enne ei julge ju uusi läätsi silma panna.

Asjaolusid arvestades oleks ilmselt targem karbitäis ühepäevaseid läätsi muretseda – KUI põletik peaks tagasi tulema, ei riku vähemalt kuuajaseid ära. Õnneks on eestis ka nüüd need netilehed olemas, kavatsen ausõna sealt tellida, mitte poes poole rohkem maksta.

Tüütu igal juhul. Tean, et see põletik on väikeste laste seas praegu väga levinud, aga olen ma ainus idioodist ema, kes suutis selle ENDALE külge korjata?

Köha on kah juba nädal aega. Selline ühesugune kinnine ja vaikne ja kuidagi hästi… Puhas. Süütu. Sihuke, mis paneb ainult kurgu sügelema, nagu polekski päris köha. Lootsin, et kaob ise, aga ei ole kadunud. Peaks vist kuidagi ravima, aga ilma rohtudeta, neid ma ei taha ega imetava emana ilmselt ka ei tohi tarbida.

Võrratu ilm

Ma olen päevi kodus istunud – alguses olin ise haige, siis jäi Plika. Täna läksin õhtul poodi – piim oli otsas 😀 Ja no täitsa lõpp, kuidas ma seda jalutuskäiku nautisin, peaks igal õhtul käima hakkama. Just üksi, mitte lastega – käru lükkamine oleks selles lumes väga tüütu, kelku pole veel muretsenud ja no üleüldse, mõnus oli just üksi käia, veidike aega iseendale saada.

Ma jumaldan lund, kui seda kogu aeg juurde sajab, kui see on nii pehme ja valge ja ilus… Ja nagu ma täna tõdesin, siis ma käingi pigem pimedas jalutamas, sest kui päeval on lihtsalt mõttetult hall, siis pimedas on igal pool tuled ja lumi helendab… Ilus.

Temperatuur on ka täpselt see, mis mulle sobib – ma isegi eriti ei külmetanud. tuul polnud ka väga hull ja lund sadas ainult natukene, ei tuisanud.

Ühesõnaga kuni ilma jätkub, pean sellised õhtused jalutuskäigud traditsiooniks tegema 🙂

Ei ole vist uuenduste päev

MSNi kontaktide aknasse ilmus lõpuks kiri, et uus versioon on saadaval. Ma olen sellest nii palju halba kuulnud, aga samas uudishimu oli kah – mulle pole MSNi uuendused kunagi meeldinud, aga olen nendega alati nii ära harjunud, et hiljem tunduvad vanad nõmedad. Tõmbasin siis igaks juhuks netist praeguse versiooni – et kui uus kohe üldse ei meeldi, saan kohe maha võtta ja vana tagasi panna. Tegin uuenduse ära ja… Tüng! See oli mingi väike 2009 aasta versiooni uuendus, mitte 2011 versioon 🙂

Ma tean küll, et ma saaks selle endale ise netist tõmmata, aga ei viitsi. Küllap kunagi pakub seda ka, seni las olla vana.

Siis mõtlesin, et uuendaks õige oma FB profiili ära – väga paljud on seda juba teinud, miks siis mitte. No ja võta näpust – enam pole sõprade profiilis kirjas seda, et tema uuendas, vaheta sina ka. Kust ma siis saan? Ei tea. Jäi vana.

Naljakas on lihtsalt. Siiani vältisin mõlemat ja nüüd, kui lõpuks otsustasin järele proovida, enam ei saagi (tähendab jah, MSNi saaks, aga ei tulnud sealt, kus ma eeldasin, et tuleb).

Ja ilmselgelt ma veedan liiga palju aega arvuti taga, et ma kõigest sellest eraldi blogipostituse kirjutada viitsisin 😉

Scroll to Top