Millest see küll tuleb, et mõnikord logeled suurtest plaanidest hoolimata terve nädalavahetuse maha, aga teinekord jälle, kui on lootusetu tunne ja tundub, et midagi nagunii ei jõua, saab tehtud kõik, mis vaja ja enamgi veel…
Eilse kohta kehtib teine variant, neist kahest kahtlemata meeldivam! Teadsin, et Abikaasa peab pühapäeval tööl olema ning seega on meie nädalavahetus seekord ainult ühepäevane. Arvasin, et nagunii molutame selle päeva maha ja suurt midagi tehtud ei saa. No ma olin pühapäeva hommikuks Tage külla kutsunud, nii et teadsin – veidi koristada on vaja. Ja mingit hullu segadust õnneks polnud ka. Ühesõnaga mul polnud üldse suuri plaane ega lootusi.
Aga oh, kui palju ma ära teha jõudsin!
Hea küll, varahommikul olime Abikaasaga mõlemad enam kui tõredad, kui Poiss meid enne seitset äratas. Lõpuks andis Abikaasa alla ja jäi temaga üles, mina sain poole kümneni (!!!) magada. Siis läks Poiss juba õue tuttu, mina sain kiirelt köögi ära koristada ja sõime kõik koos hommikust. Õues! Esimest korda 😛 Ilm oli lihtsalt mõnus, päikese käes oli soe, nii tõstis Abikaasa teiselt poolt ühe vana köögilaua õue, paar tooli tassisime kuurist ka – ja oligi kõik vajalik olemas. Istusime seal maja nurga sees, kuhu tulevikus terrass tuleb. Peaaegu nagu päris!
Pesin kohe hommikul kaks masinatäit pesu – käsipesu programmiga hunniku mänguloomi, mis 9-kuusest Tartus ootamisest kopitanud lõhnaga olid, ja tavalist pesu ka. Pärast sööki läks Abikaasa lastega mänguväljakule, nii et ma sain rahus kodus tegutseda. Kallasin tuhka ämbritest kilekottidesse, koristasin panipaika, puhastasin tolmuimejaga natuke teist poolt ja eeskoja põrandat.
Siis tulid Abikaasa ema ja õelapsed külla (üks on Plikast aasta vanem ja teine Poisist kaks nädalat vanem). Ema aitas Abikaasal aias kaevata ja kartuleid maha panna, lapsed mängisid kõik koos.
Oo, ja kõige parem osa oli kahtlemata õhtupoolik – Abikaasa võttis lapsed kaasa ja läks emaga ühe oma sugulase lapse sünnipäevale. Mina sain üksi koju jääda ja terve õhtu rahulikult koristada. Viis tundi üksindust, hindamatu luksus!
Kuna mul oli terve päeva pea valutanud ja nälg tegi tigedaks, tegin alustuseks kohvi ja võileibu ning võtsin isegi ibuprofeeni (ei mäletagi, millal viimati tabletti võetud sai, aga seekord oli vastik valu ja Poiss pikemalt ära, nii et tissitamine polnud ka probleem). Ja siis, kui kõht oli täis, peavalu kadunud ja tuju hea, saingi täie hooga peale lennata.
Siin elatud poole aasta jooksul polegi kunagi olnud sellist korda, kus KÕIK põrandad saab korraga tolmuimejaga puhtaks tõmmata JA ära pesta kah. Seekord oli mul piisavalt aega, et seda teha. Plika mänguasjakapi koristasin ära, paar viimast riiulit tegin korda, no ja siis muidugi üldine tavaline koristus, mis hõlmas kõike muud. Vannitoa olin õnneks juba paar päeva tagasi maast laeni puhtaks küürinud, seal ei pidanud midagi tegema. Ma ütleks, et meie elamine polegi siin veel kunagi nii korras olnud 😛 Lõpuks ometi on mul tunne, et kõik varasemad koristusaktsioonid olid asja eest ja lõpuks ometi on silmaga nähtav tulemus. Mõni kapp vajaks veel koristamist ja teisel pool on küllalt sorteerimist, aga üldiselt on siin nüüd praegustes oludes nii korras, kui olla saab. See kord on muidugi kõik üsna ligadi-logadi, aga enne remonti pole paremat loota.
Õhtul tegi Abikaasa tule pliidi alla, et sooja vett saada, tahtsin pessu minna. Süsteem hakkas jube veidrat häält tegema – selline kolin oli, nagu taoks keegi seestpoolt haamriga torusid, lisaks solises vesi torudes koledat moodi ja kui kraanist vett lasime, tuli sealt roostet. No tõsiselt ära ehmatas, selline tunne, et lendab kohe õhku. Kell oli juba kümme, aga Abikaasa kutsus naabrimehe kohale – see tuli, vaatas ja ütles, et tema ka täpselt ei tea seda süsteemi, neil endil on elektriboiler ja Pioneer kütab vaid radikaid. Arvas, et õhk on kuskil sees. Ühesõnaga me rohkem lihtsalt ei kütnud ja pessu ma ei saanudki. Roostet jäi ka kraanist tulema, ehkki lasin veel väga kaua joosta, täna hommikul enam õnneks eriti ei tulnud.
Helistasin Kaidile, kel kodus sarnane süsteem on. Tema ütles, et neil on pidevalt selline kolin, lihtsalt vesi seal kuskil keeb, tuleb ahju ust lahti hoida, et nats maha jahtuks vms. Tema isa ehitas ise terve selle süsteemi, peaks ilmselt temalt nõu küsima, ehk oskab midagi rohkemat öelda. Kõhedaks võttis igatahes küll. Ja no krt, ilma sooja veeta on ikka halb – nõusid võin veel külma veega pesta, aga juuksed on mustad ja Poisi peput niiskete salvrättidega puhastada on tõeliselt tüütu.
Täna ärkasin Poisiga enne seitset ja lasin Abikaasal magada, kuni ta üheksast tööle pidi minema. Küpsetasin kooki, pesin veel ühe masinatäie mänguloomi ning võõrustasin Taget ja tema plikat. Siis käisin lastega mänguväljakul, nüüd Plika magab ja mina igavlen. Poiss, suslik, teeb jälle oma vanu trikke ja on viimased kaks päeva tunni aja kaupa maganud. Mis tähendab, et ta ei saa korralikult välja puhatud ja on viril… Aga noh, mis seal ikka. Saame hakkama 🙂
Tahaks kedagi veel külla kutsuda, aga ema on Tallinnas, Kaidi viljandis, Maris Luksemburgis… Ikaldus. Nii ma siin istun Poisiga kahekesi ja ootan, et Abikaasa koju jõuaks. Aga ta arvas, et enne viite ei jõua ja tema puhul võib tavaliselt selliselt lubatud kellaaegadele veel tund-paar otsa arvestada…