Hommikune

Ma ei mäletagi, millal ma viimati hommikul esimesena ärkasin. Äratuskell helises seitsmest, mingi ime läbi polnud Poiss veel ärganud – tavaliselt juhtub see 5-6 paiku ja siis jääb ta pärast tissi meie voodisse. Tõusta ja toimetada täitsa üksi, nii et ka lapsed magavad – ma olen ära unustanud, kui mõnus see on. Väljas oli pime, mina sain rahulikult koristada. Peaks tihemini vara tõusma, aga olgem ausad, tavaliselt on uni olulisem 🙂

Hambaarsti juures läks ainult €10 – nii odavalt pole kunagi hakkama saanud. Tuimestust polnud vaja, ainult prooviplomm vahetati välja ja pandi kaltsium sisse. Rõõm igatahes – kraapisin viimase raha kokku ja enamik jäi alles.

—

Mina ei teadnud, et Steve Jobsil oli vähk, nii et see tuli täiesti ootamatu šokina, kui tema surmast lugesin. Mitte et mul oleks endal elu sees ühtki Apple’i toodet olnud, aga ma ju näen, mis ümberringi toimub… Jobs oligi minu jaoks Apple. Just seesama foto, mis varemgi iga taolise uudise juures oli… Ka minu meelest oli ta geenius. Ja kui palju on üldse Delfi uudiseid, kus kommentaarid on peaaegu üheselt positiivsed? Hämmastav.

—

Me oleme Plikale juba kuid Mutionu pidu laulnud. Täna leidis ta selle YouTube’ist ja avastasin, et meil on kolmas ja viies salm kogu aeg puudu olnud 😀 No me peast tuletasime sõnad meelde ja endale tundus, et kõik on väga loogiline.