2011

Uudiseid unerindel

Poisi päevauned on muutunud kaootilisemaks. Enne oli kohutavalt oluline, et ta magaks sel ajal, kui ma Plikaga õues käin ja teda lõunaunne panen. No me pole Plikaga viimasel ajal just eriti usinasti väljas käinud – vahepeal oli erikuradikülm, praegu on ta haige jne. Lisaks avastasin, et Poiss on vanemaks ja targemaks saanud – nüüd on nõus juba ärkvel kah kärus olema, ei karjugi.

Sestap pole enam oluline, et ta magaks 11-15. Ja kuna ta ärkab juba tükk aega erikuradivara, siis ma suskangi ta tavaliselt juba poole kümne paiku õue. Magab siis, kaua magab – vahel 1,5, vahel 3, ükskord magas viis tundi.

Teiseks uneks panen nüüd ka alati kärru – täpselt siis, kui ta väsinud paistab. Vahel juhtub nii, et see teine tuleb pikemgi. Selle viietunnise variandiga teist muidugi ei tulnudki.

Õhtul, oleme avastanud, jäävad nad kah suht hästi igal ajal magama – ei pea tingimata kell kaheksa rutiiniga alustama, võib ka näiteks seitse. Sel juhul on juba pool kaheksa vaikus majas. Ja noh, tore ju, kui rohkem oma aega jääb.

Hommikul laliseb Poiss tavaliselt juba kuue paiku, aga nii kaua on ta meie vahel enamasti rahul, kuni Abikaasa seitsmest tõuseb… No ja siis, kui Abikaasa tööle läheb, olen ka mina sunnitud ennast üles ajama.

Aa, Plika… Tema ärkab vist kah vara. aga võtab oma teki elutuppa, istub minu tugitoolis ja vaatab mu arvutist multikaid. Selline varahommikune traditsioon siis tekkinud, paljudes peredes tavaline.

Ühest küljest ma tean, et lapsele oleks parem, kui oleks kindlate kellaaegadega rutiin. Teisest küljest on kena, et Poiss on nõus nii paindlikult magama, teeb minu elu kergemaks (trennis käimised jne). Küllap tekitan talle siis rutiini, kui tema ka ükskord ainult korra päevas magab – ja siis harjutan ta ka päevaund toas magama. Aga see kõik ilmselt vanuses 1+. Siis ta jagab juba kogu värgist veits rohkem ja on kergem talle neid une-eelseid seoseid tekitada. Saab põnev olema neid ka päeval koos Plikaga magama panna.

Poisi öised ärkamised läksid vahepeal küll nats käest ära, sest ma muutusin liiga mugavaks ja ta arvas, et võiks jälle iga tunni tagant vigiseda ja tissi saada, aga selle peale võtsin ennast kätte ja nüüd on tagasi vanad reeglid, et enne kahte ei mingit tissi ja pärast seda mitte enne viit. Kui muul ajal ärkab ja vigiseb, hoian süles ning lasen nutta ja rahuneda. Ja istudes tissi anda jälle kah ei viitsi, sest kaisus on mugavam. õnneks ta allus reeglitele kiirelt, mingit suuremat tagasilööki polnud.

Kui ma nüüd viitsiks need öised söömised tal täitsa ära harjutada, no vähemalt selle kella kahese… Aga ma ju ei viitsi veel! Õnneks ta siiski väga tihti ei ärka, nii et mind hetkel ei häiri.

Üldiselt olen isegi rohkem rahul kui enne – 95% juhtudest jäävad mõlemad lapsed iseseisvalt probleemideta magama ja tänu Poisi kaootilisematele päevaunedele on mul rohkem vabadust oma käike planeerida. Mida hing veel ihaldada võiks?

Seoses Plika haigusega olemegi viimastel päevadel ööund tunni võrra varasemaks nihutanud. Peaks seda kella seitsme joont nüüd kella keeramiseni hoidma – siis ei ole väga hullu, kui nad edaspidi jälle kaheksast magama lähevad.

Ainult seda pähklit pole ma veel läbi hammustanud, kas ma peaks Plika lõunaune aega ka koos kella keeramise või magamaminekuaja nihutamistega kuskile poole liigutama… Ma nii harjunud, et see on täpselt kell üks.

No ja alati on võimalus, et suvel suure valgega ei taha nad enam üldse nii hästi vara magama jääda, aga lootma ometi peab 😀 Sumedaid suveõhtuid tahaks veel enam enda tarbeks – lapsed tuttu, beebimonitor valvesse ja ise aeda chillima. Mmmm…

Õhtune huumorinurk

Üritan parasjagu köögis Poisile lillkapsapüreed sisse sööta, kui tuleb Plika ja teatab: onu paneb pesu. Mina imestan, kus onu pesu paneb. Plika teatab: emme arvutis. Veel suurem hämming. Tulen siis Plikaga tuppa, et vaadata, mis onu see pesu paneb. Arvutiekraanil oli… Rentsi blogi 😀

Eelmise postituse jätkuks

Maris hakkas kommentaari kirjutama ja tuli nii pikk jutt, et pani selle mulle lõpuks MSNi. Pikalt ümber kirjutada ei viitsi, aga tema oli arvamusel, et enamik uuringuid on nii kitsal teemal ja uurivad ühte pisikest kindlat asja, et neist ei saa mingeid väga üldiseid järeldusi teha. Et enamik noist tsiteeritud katketest ongi välja võetud vastavalt sellele, mis teemat vaja illustreerida on.

Ühesõnaga ühtki uuringutulemust ei tasu võtta puhta kullana. Mina ei võtagi. Aga mingisuguse orientiirina ma neid muidugi ikka kasutan.

Ja üks teema veel, mis mitmes kohas praegu üleval, mida Maris ka mainis ja millega ma väga nõustun – üritades alati 100% mahedalt toituda, võib sellega üle pingutades ka organismile karuteene teha. Umbes sama teema, nagu antibakteriaalsete seepide kasutamisega – liigses mullis ei tasu üles kasvada.

Nii et jah, ma endiselt soovin oma koduse toidu suuremas osas maheda/ise kasvatatu ja tervisliku hoida, aga lapsed hakkavad ikka lasteaias ja koolis tavalist toitu sööma, samuti sööme ju aeg-ajalt küla peal ja ei tuleks pähegi pirtsutada, et fuih, mina seda ei söö, see pole mahe. Ja väljas söömist tuleb ka kindlasti edaspidigi ette. Nii et ei mingit 100% mahedieeti – see on täiesti õigustatud toidutalumatuse puhul, aga meie peres selliseid probleeme õnneks pole, võib vabamalt võtta.

Alati ei pea toituma mahedalt ja ka väljaspool kodu saab teha tervislikumaid valikuid. Väljas süües on ju vaks vahet, kas valida risoto või hamburger. Ja ma üldse muide ei välista, et valin vahel ka selle viimase… Ehkki hetkel isutab küll mõte risotost tunduvalt rohkem. Kõik vastavalt võimalustele ja sisetundele. Lihtsalt üldiseks suunitluseks olen valinud võimalikult maheda, kohaliku ja tervisliku ning seda kavatsen järgida.

Teaduslikult tõestamisest

Igasugute (öko)teemadega käib kaasas rohkelt infot, mis sageli põhineb igasugu uuringutel. Tõsi ta on, et kõike ei tasu uskuda. Tõsi ta on, et neid uuringute tegijaid on igasuguseid. Ja nii edasi.

Kui ma eelmist postitust kirjutasin, siis ma ei viitsinud juurde lisada: jah, ma tean suurepäraselt, et see on ainult JUTT, mida ma kuulsin, et mul pole sellele absoluutselt mitte mingit teaduslikku allikat, seega on igaühe enda asi, mida ta usub. Ma kohe ootasin, millal keegi ütleb midagi stiilis: igasugu hülge möla ei tasu tõe pähe võtta. Pets ei petnud mu ootusi 😛

Ühesõnaga ärge muretsege – ma TEAN, et ei tasu kõike pimesi tõe pähe võtta, ma ausalt tean ja ei võta ka. Aga ma ei viitsi seda iga kord eraldi rõhutada. Ja ma arvan, et mu lugejad on samuti piisavalt intelligentsed, et sellest aru saada.

Aga tegelikult ma tahtsin mõtiskleda hoopis selle üle, et kui on väidetavalt teaduslikult tõestatud värk… Siis kust ma täpselt peaks teadma, kas need teadlased on need “õiged” või mingid isehakanud? 😛

Või noh, näiteks Sandra lehitseb praegu raamatut “Tervistavad toidud” ning ütles, et seal oli kirjas: WHO andmetel on tõestatud, et 85% vähijuhtudest on seotud vale toiduga ehk läänemaailma toitumisharjumustega.

Olen ka WHO kohta lugenud mitte kõige kiitvamaid arvamusi. Mida siis lõpuks üldse usaldada võib, ah?

Maailm on täis vastukäivat infot. Eks lõppude-lõpuks ole igaühe enda valik, mida ta uskuda eelistab.

Lollus on uskuda kõike, mis on väidetavalt “teaduslikult tõestatud”. Samamoodi on lollus väita iga väidetavalt kahjuliku asja peale, et tänapäeval tekitab kõik vähki või et elu ongi kahjulik ja lõppeb surmaga. Mõlemad seisukohad on ühtmoodi lühinägelikud, arvan ma.

Mina võtan kõik selle info lihtsalt teadmiseks ja teen sellest omad järeldused. Kui õiged või valed need on, seda ei see vist küll kunagi teada 🙂

Huvitav infokild

Sain täna kastitäie kraami Pihlaka maheringilt. Selle vedaja on jutukas mees, lobisesime maast ja ilmast. Muuhulgas rääkisime küüslaugu kasvatamisest ja hetke saadavusest. Ta ütles, et oli käinud mingil küüslaugu (kasvatamise?) koolitusel ning seal räägiti, et Hiinas kasvatatakse küüslauku samal põllul, kus enne on kasvatatud puuvilla. Ja puuvilla kasvatamisel kasutatakse teatavasti väga räiget keemiat.

Mõttekoht. Mis maa küüslauku praegu kõigis supermarketites müüakse?

Seoses mu enda uute ja karmide põhimõtetega ostan nagunii suurest poest kraami vaid viimasel võimalusel – kui mahepoest/ringilt või turult ei saa (jajah, turul müüakse muidugi ka igasugu saasta). Aga varem sai ikka Selverist seda va hiina küüslauku ostetud.

Viimati Mahedas Margis käies oleks äärepealt küüslauku ostnud, õnneks tuli õigel ajal meelde, et maheringi päev on kohe-kohe tulemas. Miks ma peaks ostma välismaa maheküüslauku, kui on võimalus toetada kohalikku kasvatajat? Küüslauk on küll alles üleminekul mahetootmisele, aga minu jaoks on see täiesti piisav.

Scroll to Top