Avastasin, et viis padjakatet on endiselt tegemata ja tõdesin, et kui ma neid täna ära ei tee, siis jäävadki tegemata, sest sel nädalal enam rohkem aega pole, järgmisest nädalast alates pole aga kedagi, kes päev läbi laste järele vaadata saaks – Abikaasa läheb Soome, ema oma mehega kuuks ajaks Rootsi.
Esimene kord tegin päevaga valmis neli katet, teine kord ainult ühe – no too päev oli mul lihtsalt nii kohutavalt halb tuju, et andsin üsna kiirelt alla. Tänaseks jäi niisiis viis katet + kuuendale krõpsu külge õmblemine. Õmblesin ca 11.30-17 ja valmis sain!!! Kartsin küll, et ei jõua, aga siis torkas pähe, et niitide peitmise võib nö kodutööks jätta, peaasi, et kõik õmmeldud saaks. Ja olin nii usin, et koju jäid ainult kahe katte niidid peitmiseks, ülejäänu sai Tage juures tehtud.
Nüüd võib rahus kolida, see projekt kah lõpetatud 😀
Ma ei teagi, kui rahul ma nüüd tulemusega olen, aga igatahes ülimalt positiivne kogemus isetegemise vallas. Ja katted saab hiljem alati uued õmmelda.
Ahjaa, meil on ju uus diivan, mille pilti pole veel blogis olnudki. Maininud vist olen, et ema vahetas omal töö juures diivani välja ja andis vana meile… Täpselt õige roheline ja näeb nii hea välja, et see võib küll täitsa meie tulevasse õigesse elutuppa ka kolida. Vana diivan oli välimuselt üsna kena, aga see kate läks ikkagi paigast ära ja ajas mind hulluks, nüüd seda muret enam pole.
Vaip on puhastuses, aga ega see valge põrand ka halb välja ei näe 😛
Nädala algus on jube kiire olnud, aga homme-ülehomme on Abikaasa Tallinnas koolitusel, nii et mina saan ka rahulikumalt võtta – siis on aega blogida, kirjutada oleks palju. Kuulmiseni!