Oct 192012
 

Õeke küsis eelmise postituse kommentaarides, kas mul on ikka meeles, kuidas ma kunagi hambaarsti kartsin ja seal suud lahti tegemast keeldusin. Mõtlesin, et võiks oma loo siia kirja panna.

Ise mäletasin tegelikult ainult seda, et väiksena olid halvad kogemused, mistõttu lihtsalt keeldusin hambaarsti juurde minemast, kuni ükskord kaheksandas klassis vms ema mulle kaua ihaldatud elektronmängu lubas (mäletate, selline piklik ja hall, seal oli tetris ja muud mängud ka). Kui ma nüüd ema käest üle küsisin, siis tuli välja, et mäletasin vist natuke valesti.

Kunagi eelkooliealisena (viiesena vms) olin ema viinud mu ühe väidetavalt väga hea laste hambaarsti juurde. Too oli lubanud, et ainult vaatab, aga hakanud kohe puurima ja minu usaldus kadus. Ema viis mu teine kord veel arsti juurde, kus ma ka kartsin ja ei tahtnud suud lahti teha, siis oli tulnud kõrvaltoast ortodont ja öelnud, et sellistele lastele tuleks vitsa anda. Ja sellest ajast saadik ma keeldusin hambaarsti juurde minemast :D

Mingi hetk olevat ema mind veel ühe arsti juurde viinud, kes lubas, et ei tee midagi ja ei teinud ka. Siinkohal lähevadki meie mälestused lahku, sest minu mäletamist mööda sain elektronmängu siis, kui lõpuks päriselt hambad korda teha lasin, aga ema meelest ainuüksi suu lahti tegemise eest. Igatahes oli too arst Kalmer Lepik – vaat siis, mina ei teadnudki, pärast ülikooli läksin ise tema juurde, sest soovitati, äkki mu alateadvus ka mäletas, et hea arst.

Igatahes olevat ema mu pärast seda käiku lihtsalt rahule jätnud ja lasknud mul ise otsustada, millal ma tahan arstile minna. Ja läksin ma vist lõpuks siis, kui hambad valutama hakkasid :D Selleks ajaks olid mul ka kõik esihambad katki… Kui need korda sain, oli üks teistest tunduvalt tumedam ja teine natuke tumedam. Ja nii ma siis oma koledate hammastega ringi käisingi, kuni lõpuks eelmise aasta alguses sisemise valgendamisega pildi kenamaks sain.

Loo moraal – valige hoolega, millise arsti juurde te oma väikesed lapsed viite. Tänapäeval on muidugi asi tunduvalt parem ja ma usun, et on küllaga arste, kes oskavad lastesse piisava mängulisusega suhtuda. Õnneks pole lastel ju alguses enamasti midagi teha vaja, lihtsalt kontrollida. Minu Plikal oli küll hambaarstil huvitav – vaatas, kuidas minul ja Abikaasal parandati, hiljem küll häbenes, aga sai tooliga sõita ja lasi oma suhu ka vaadata.

Mina kartsin väiksena ikka meeletult valu tegemist ja mind päästsid valuvaigistavad süstid – minu lapsepõlves neid ju ei tehtud, aga põhikooli ajal juba küll. Muidugi on süsti torge ka ebameeldiv, aga minu jaoks täiesti nohu – pärast süsti on õnnis teadmine, et tehku nad, mis tahavad, mina ei tunne midagi.

Kuna ma olen pidanud üpris palju hambaarsti juures käima ja olen sattunud toredate arstide juurde, on aja jooksul hirm täiesti kadunud.

Nii et jah, igasuguse meditsiiniteema mõttes on hea elada tänapäeval või mis :) Ma loodan, et mul õnnestub oma lapsed üles kasvatada nii, et hambaarsti hirmu üldse ei tekigi. Siiani on õnnestunud, aga nad on alles väikesed ka.

Miks teie hambaarsti kardate?

  11 Responses to “Mälestused hambaarstist”

  1. eelkõige arvete pärast. :)

  2. Ma kardan lapsepõlvetraumade pärast. Mul oli nii, et piimahambad tulid suhu ja vahetusid hilja. Ja kui vahetusid, siis need lihtsalt ei tulnud ise ära, ainult esimesed alumised n-ö kukkusid välja, ülejäänud pidime kõik laskma arstil välja tõmmata. Isegi naabrimehe tugev käsi ei aidanud, õudne mõelda, et siis üritasid mul kõik järgemööda hammast välja kakkuda :).
    Ja kuna ma muudkui tõmbamas käisin, siis siiani on ikka täielik hirm hambaarsti ees. Muide, mul on siiani üks piimahammas suus (eelviimane tõmmati keskkooli lõpus välja :)).

  3. Ma kardan isegi seda maja, kus minu külas hambaarsti oli :D
    Vanasti oli see kõik ikka jubedus kuubis, valuvaigistavaid süste ju ei tehtud….

  4. Ei karda üldse. Meie pere hambaarst ütleb, et kui kõigil inimestel oleksid sellised hambad nagu minul, jääksid hambaarstid töötuks. Sealjuures pesen ma neid üks kord päevas (arst ütles, et rohkem pole minu hambatüübi puhul hea, kuluma hakkavad või midagi taolist) ja niiditan siis, kui vajalik tundub.
    Probleemid on igemetega, põhimõtteliselt kukuvad mul hambad kunagi tulevikus enam-vähem tervetena suust välja. Pidavat pärilik häda olema.

  5. Eks ikka sellepärast, et valus oli. Meil oli varem koolis oma hambaarst ja pidi külastama kohustuslikus korras. Kuni gümnaasiumi lõpuni käisin tollest ruumist õlgu võdistades mööda. Edasi võiks lugeda ainult külmema närviga inimesed… Ükskord tõmmati üks tagumine hammas välja, peale mida pidin “lilla veega” õhtu läbi suud loputama. Aga iga kord loputades läks kõik kurku ja siis sain pahandada, et seda lihtsat asja nüüd ei oska. Lapse aruga ütlesin, et oskan küll, aga hamba auk (see kust tõmmati) on nii suur, et sealt läheb kurku. Ja nii uskumatu, kui see ka ei olnud, siis just nii oligi. Tõmbamisest jäänud auk ulatus kuhugi kõrrisse välja. Siis viidi järgmine päev Tartu arstide ette ja seal uuriti-puuriti ja pandi dagnoos, et küll kasvab ise kinni, seni ettevaatust vedelikega. Kasvaski… Koos minu foobiatega hambaarsti ees.

  6. Te ei usu, kuid teie kõrval on inimesi, kes on näinud peaaegu jalaga vändatavat puuri (tegelikult oli mürisev elektrimootor), kelledele on pandud tinaplomme ja tehtud tuimestust medikamentidega, mis täna on keelatud (mürgiste) preparaatide nimistus. Aga kõik see oli tasuta :)

  7. Ei karda, ei oska karta, lapsi ka ei oska hirmutada, et nad kardaksid :P Tüdruk nõuab ise päris tihti hambaarstile, nüüd vedasime venna ka kaasa ja see oli ka julge ja kraps :)

    • Nojaa, see küsimus oli siiski suunatud vaid neile, kel mingil põhjusel ON hambaarsti ees hirm :D Ja miks sa peaksidki lapsi hirmutama, jumala eest…

  8. Tikker, ma niisama jagasin oma arvamust :P

  9. Minu neljane esines täna avaldusega: “Nii tore oli hambaarsti juures käia, lähme teine kord jälle!”

    Ise hambaarsti ei karda, aga no ega vabatahtlikult sinna kipu ka. Eks see puurimise valu on vanast ajast meeles.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.