Kustutasin eilse aknapostituse ära, kuna need pildid sobivad tänase postitusega paremini kokku. Tuli lõpuks ometi tuju köök ja elutuba ära kraamida ning teile pilte teha.
Köök-elutuba on üks suuuur ruum, millest vasak pool on elutoa ja parem pool köögi osa.
Elutoas on pisike kamin, mis välimuselt just ülearu muljet ei avalda ja laste mõttes jube tüütu on – Poiss on seal juba mitu korda kättpidi sees käinud, ust on kerge lahti teha. Diivan oli olemas, selle taga on väike öökapike, mille leidsime panipaigast – on diivanilaua eest, kui tahame teleka ees süüa. Toanurgas on hunnik kuuseoksi, mille Abikaasa kunagi koju tõi, aga keegi pole viitsinud neid kuskile dekoratiivselt ära paigutada. Teleka saime korteriomanikelt, kõlar vahel ragiseb, aga ei midagi hullu (telekat vaadata üldse ei saagi, kanaleid pole, kasutame seda vaid HDMI kaabliga arvutist filmide-sarjade vaatamiseks). Telekaalune kapp on pärit lennujaama lähedalt angaarist, kuhu inimese saavad oma ebavajalikku, aga tervet kraami tuua ning kontoritooli saime tasuta samast kohast, kust köögilaua toolidki.
Tahaks veel ühte diivanit või paari tugitooli ja diivanilauda. Neid liigubki tasuta kraami hulgas kõige rohkem, nii et tuleks korralikult läbi mõelda, mida ja kuhu tahame ning kuulutustel silm peal hoida.
Köögimööbel ja söögilaud olid olemas, toolid saime kuulutuse kaudu tasuta.
Koridori “ukseava” (no pole seal ju ust, aga ma ei leidnud paremat väljendit) on see, mis ruumi põhimõtteliselt köögiks ja elutoaks jagab (vastasseinas on mõtteliseks piiriks köögilaud). Külmkapi nurk on seal, kus köögimööbel lõppeb – loodetavasti on sinna varsti ka midagi panna 😛
Ja vaated akendest, teine katse. Tegin ikka lastetoa aknast ka pildid ära ja otsustasin, et loogilisem oleks alustada vasakult.
Niisiis, esimesed aknad, lastetuba. Hurmav vaade meie prügikastidele ja rehvihunnikule 😛
Sama vaade jätkub meie magamistoas…
…ja elutoas:
Nendest akendest vasakul teises seinas on kohe veel üks suurem aken…
…ja sama seina teises otsas on köögiaken, millest avaneb järjekordne hurmav vaade naabrite prügikastidele. Tavaliselt on kaste kaks, aga pilt sai tehtud prügi äraviimisele järgneval päeval, nii et teine on veel kuskil eemal.
Elutoa suurest aknast tänavalt sisse vaadates näeb ainult natuke toanurka ja köögiaknast saab üsna vabalt sisse vaadata – seal on kardinapuu kenasti olemas, vaja ainult kuskilt sobivas suuruses ja hinnaklassis aasadega kardin leida. Õnneks on maja ees selle juurde kuuluvad parkimiskohad, kus keegi peale majaelanike ei liigu ja tänav on natuke kaugemal, seega lähedalt keegi nagunii ei passi. Kõik ülejäänud aknad on meie oma õueala poole, võõraste pilkude eest varjatud. Elutoas ja lastetoas on ribikardinad, meie magamistoas pole ei kardinat ega kardinapuud, mis on üsna tüütu selles mõttes, et Abikaasa magab ju päeval ja oleks mõnusam, kui tuba saaks hämaramaks teha. Eks vaatab, ehk organiseerib sinna ka mingi kardina – õnneks pole aken väga suur ja tohutut valgust tuppa ei tule. Magamistoa puhul on see pluss, lastetuba võiks aga palju valgem olla. No vähemalt on akna taga rohelus, eks, see on ütlemata mõnus.
Arutasime siin just Abikaasaga, et võib-olla korraldame elamise üldse põhjalikumalt ümber – võtame suurema magamistoa endale, teeme väiksemasse laste magamistoa ja kolime nende mänguasjad elutuppa. Nagunii neile meeldib meie läheduses rohkem mängida, elutoas on palju ruumi ja palju rohkem valgust. Teleka aluses kapis me nagunii laste pärast midagi ei hoia, nende mänguasjad võib vabalt sinna panna. Lastetoa laud ja toolid on ka viisaka välimusega, sobivad siia hästi – need võib panna selle suure akna alla, kus on kõige rohkem valgust, selle aknalaua peale meeldib ka lastele oma mänge sättida. Jõuludeks tuleb neile Ikea köök, see tuleks ka nagunii elutuppa.
Pärnus ei oleks ma üldse mõelnudki sellisele variandile, mulle nii meeldis, et lastetuba ja mänguasjad on eraldi, aga seal olid tubade proportsioonid hoopis teised ja valgustatus ka. Siin tundub see lahendus ülihea – need aastad, mis me siin elame, on lapsed veel üsna väikesed, nii et nagunii eelistavad oma mängimistel ja toimetamistel meie lähedust. Meie saaks suurema magamistoa, kus on rohkem riidekappe, kardinad toa pimendamiseks ja rohkem ÕHKU. Lapsed saaksid endale toa, kus ainult magada ja riideid hoida, mis tähendab, et neil pole võimalust mängima hakata, kui magamise aeg on. Ma olen alati arvanud, et minu meelest oleks ideaalne, kui lastel oleks eraldi magamise ja mängimise tuba 😛 Tundub, et on otsustatud 😀 Reaalse mööbeldamiseni vast kohe ei jõua, aga vähemalt plaan on olemas, nüüd tuleb see lihtsalt hoolega läbi mõelda ja ellu viia.
Tõsi see on – alles siis, kui natuke sisse elada ja uue elukoha eripäradest aimu saada, tulevad pähe kõige paremad mõtted, kuidas elamist sättida. Sisse kolides tundusid õiged ühed otsused, nüüd aga juba hoopis teised…
EDIT:
Küsime Plikalt: “Kas tahad, et tõstame toad ümber?”
Plika elevil vastu: “JAA!”
Meie naerame: “Ise ei teagi, kuidas me ümber teha tahame, aga kohe oled nõus.”
Plika teatab: “Mina tahan, et lastetuba oleks elutoas! Mulle meeldiks, et lastetoas on selline suur aken!”
No näed siis, kui hästi kõigi soovid ühtisid 🙂
