Epu lasteraamatute teema ei taha kuidagi lõppeda – loen praegu Alice’i blogi, algusest peale. No mul on see igiammu plaanis olnud, aga õiget tuju on selleks vaja. Nüüd sattusin hiljuti Londoni/UK eestlaste blogide lainele ja kui üks läbi, võtsin kohe järgmise ette.
No igatahes, lugesin postitust, kus Alice küsis nõu kaheaastastele sobivate raamatute kohta, muuhulgas soovitati “Marta varbaid”. Ja veidi hiljem Alice kirjutas, et tema lapsele see kohutavalt meeldis.
Mis te arvate, kas ma tahan seda ka või mis? 😀 Nüüd ilmus hiljuti ju veel “Anna hambad”, seega tahan juba kahte raamatut (nojaa, ja siis veel seene-raamatut kah nagunii). Ma olen lihtsalt nii kuradi lootusetu raamatusõltlane, et endal hakkab ka hirmus. Kui endale raamatuid osta ei raatsi, siis LASTELE ju ikka 😛
Kui ma oleks naatukene varem lugenud seda kõike, siis ma oleks ehk pärast eilse arvustuse kirjutamist kaalunud nende raamatute ostmist (Petrone Printi e-poes on praegu kõik -20%), et saaks need ühte pakki minu valitud blogikampaania raamatuga “Muinasjutud armastusest”, mis vist juba ema poole teel on (palusin võimalikult kähku saata, et ema saaks selle oma jõulupakiga siia edasi saata) – no et oleks saanud postikulu pealt ka veel väheke kokku hoida ja nii. Kuskilt (kas Epu blogist või Petrone Printi blogist või nende FB-st) mõni aeg tagasi veel lugesin, et miski hetk sai Epu pühendusega raamatuid, see oleks eriti uhke olnud, eks.
Aga nojah 🙂 Olgem ausad, mul nagunii pole praegu tegelikult ÜLDSE raha, nii et raamatud pole kindlasti prioriteet number üks, olgu siis lastele või mitte. Ma nüüd katsun oma kannatamatust maha suruda ja oodata, kuni rahaline seis on parem ja küllap neid soodustusi tuleb ka jälle ja… Üleüldse, ma saatsin ju enamiku laste raamatutest siia, nii et ei saaks öelda, et mul just lugemisvarast puudust on.
Sellegipoolest tahaks nii hirmsasti. Kannatlikkus pole mul kunagi eriline voorus olnud. Nii tore oleks lastele miskit uut lugeda. Aga ma ju saan ka nagunii – muinaslugusid armastusest. Mulle see Petrone Printi blogikampaania ikka väga meeldib 😛 Nii et loen muinasjutte, kasvatan kannatlikkust ja olen tänulik selle eest, et raamatud ühel või teisel viisil ikka minuni jõuavad. Kunagi.
Peaks üldse lasteraamatutest veel mõne postituse kirjutama, meil on neid lemmikuid ju teisigi. Mõni päev ehk võtan ette.
(Eh, kirjutasin selle postituse alguses ilma piltideta, aga tundus nii igav ja tühi… Pidin ikka värvilisemaks tegema :D)
aga sa kirjuta jõuluvanale 🙂
Ainus jõuluvana, kes on teada andnud oma kingituste meie poole teele saatmisest, teatas täna, et kuna ta on järgmise nädala alguses Tallinnas ja hiljem pakki saates ei pruugiks see enam õigel ajal kohale jõuda, läheb pakk teele täna ja isegi mu “Muinasjutud armastusest” jõuab sinna sisse vaid siis, kui tõesti eile posti pandi ja tänaseks postkontoris kohal on (pakiteadet pole tulnud, aga see on tavaline, et nad nii kiirelt saata ei jõua) – kui pole, siis saan alles jaanuaris. Ja kuna jõuluvanal on mingid oma plaanid nagunii, siis talle vist enam väga ei kirjuta selles asjus.
Nii et ma loodan, et ma vähemalt selle ühegi raamatu kätte saan 😛