Esimene jõulupakk

Saime täna ema laupäeval posti pandud jõulupaki kätte. Sain kaks paari Eestisse jäänud saapaid, päkapikk tõi lisaks villased põlvikud, et jalad ikka soojas oleks. Siis veel ristsõnad, šokolaad ja kommid, värviline tuhksuhkur, kalender, päkapikumütsid, Abikaasale suitsuvorst ja lastele raamatud. Need viimased läksid küll peitu, et õigel päeval kuuse alla jõuda 😛

Lugesin täna FB-st kommisöömise teemalist arutelu. Küsimus oli, kas praegusel jõulupakkide hooajal oleks targem teha lastele üks “söö palju jaksad” päev nädalas või siis anda iga päev natuke. Enamik vanemaid pooldas natukese süsteemi. Keegi arst arvas, et pole õige jätta lastele muljet, nagu kord nädalas oleks okei ohjeldamatult ebatervislikku kraami näost sisse ajada.

Jajaa, eks see natukese variant ole ju mõistlik, aga ausõna, mina oleks küll väga nördinud, kui keegi kingiks mulle paki komme ja ütleks siis, et neid võib süüa ainult kaks tükki päevas 😛 Minu kõige helgem lapsepõlve jõulumälestus on 25. detsembrist, mil ma ärkasin hirmvara, et vaadata oma lemmikmultika Tom & Jerry maratoni, panna kokku puslet ja süüa KOMMI. Jõulud olid minu jaoks alati see õnnis aeg, kus saab OMETI kommidest isu täis süüa. Muidugi ma olin siis juba vanem ka, põhikoolis kindlasti.

Igatahes on meie peres kasutusel hoopis vahepealne süsteem, mis ei kehti mitte jõulude ajal, vaid aasta läbi. Ise ei osta me koju komme ega muud ebatervislikku magusat mitte kunagi. On küll šokolaad, mida me Abikaasaga laste magamise ajal nosime, aga sellest nad ei tea midagi 😀 Laste magusavajadus saab igati rahuldatud puuviljade, jogurti, kohukeste ja minu küpsetatud kookide abiga.

Külas ma neile midagi ei keela – mida pakutakse, seda söövad. Me väga tihti külas ei käi ja kui ka käime, siis enamikus kohtades ei pakuta kommi nagunii. Abikaasa vanaema juures küll näiteks saab, aga tema annab jao pärast, ainult paar tükki. Lisaks (pann)koogile, mida seal ka alati pakutakse 😀 No ja kui kuskil ongi rohkem, söögu siis terviseks, seda juhtub harva.

Kui meile kommi kingitakse ja lapsed ei näe, siis nad seda ka tavaliselt ei saa. Ma üldse ei julgusta kommide kinkimist, tervislikuma magusa kraami valik on ju lai, isegi jäätis on parem variant. Aga vaat šokolaadimuna lihavõtete ajal või kommipakk jõulude ajal, seda ma ei keela. Söövad isu täis ja kui midagi üle jääb, siis toimetame vaikselt kõrvale. Vahel tuleb neil meelde hiljem küsida, siis saavad paar kommi veel ja pärast seda on “otsas”. Vahel ei tule üldse meelde, siis söömegi kõik jäägid ise ära.

No ma ei tea. Pole neid pakke nii palju, et ma hakkaks päevade peale jagama ja söömist piirama. Parem söögu korraga ära, siis saangi südamerahuga öelda, et rohkem pole ja asi korras 😀 Ja ma arvan küll, et selline kord neile tulevikuks mingeid väga ebaterveid harjumusi ei tekita.

Täiesti võimalik, et ma muudan meelt, kui neid pakke kümnete kaupa tulema hakkab, aga kuni neid on vaid kaks, siis ma ei näe probleemi.

3 thoughts on “Esimene jõulupakk”

  1. Mooses ei tohi nt üldse kommi süüa. Tal lihtsalt kaob mõistus siis täielikult ära. Aga praegusel ajal see suht raske, sest iga külaline pistab kommi pihku ja ükspäev isegi raamatukogus pakuti kommikaussi jne… 🙂

    Muidu “vanasti” meil oli kolmapäev kommipäev. Sai ise poest välja valida ühe kommi(paki) ja selle ära süüa. Aga ta valis tavaliselt kas väikse tutifruti või Candy Kingsi valikust 2-3 kommi. Kooke ja küpsiseid olen see aasta harva küpsetanud (ja tänu sellele ka kaalus kõvasti alla võtnud, jee!), aga muidu neid luban ikka süüa. Poest ei osta samas… Ja kooki saab ka maksimum kaks korda nädalas. Mgustoiduks on jogurt või puuvili vms. Väike mahl, õunakrõpsud jne. Valik on suur.

    Aaa ja kuna me kogu aeg peame seletama, et ta ei tohi kommi süüa (teistele, mitte temale), siis saame tihti ka vastukaja, et oleme julmad vanemad, kuna laps siiski vajab kommi ja see on tema õigus.

    1. My ass, ükski laps EI VAJA kommi, nii palju tervislikku magusat on olemas! See on lihtsalt vanemate ignorantsus, meie puhul näiteks konkreetselt meie eneste rikutus ja soov lihtsamalt läbi ajada. Sest tunduvalt kergem on lubada, kui pidevalt keelata. Ega liigne suhkrukogus meiegi lastele ülearu hästi mõju, aga see pole ka NII hull, et ei jõuaks vahel ära kannatada 🙂

  2. Ma ei usu ka,et laps vajab kommi, aga sellegi poolest on meil korra nädalas kommipäev. Gregor siis saab kommi nii palju, kui tahab, aga kui aus olla, siis iga korraga läheb kommi aina vähem sisse. Enne seda ta küsis iga päev kommi, aga enam ei. Ootab ilusti oma kommipäeva ära.
    Eks ma ise olen ka tegelikult paras maiasmokk ja endalgi neelud käivad kommipäeval 🙂

    Ei hakka üldse hukka mõistma vanemaid, kes üldse lapsele kommi ei anna ja kes iga päev annavad. Kõik kasvatavad oma lapsi nii kuidas ise tahavad 🙂

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Scroll to Top