Vaidlesin Radicenteriga peaaegu nädal aega, kelle probleem see on, et mu leht on maas ning kes peaks selle korda tegema. Kui alguses olin viisakas ja kannatlik, siis pärast nende vastustega viivitamist ning lõpuks väitmist, et tee ise, olin ma juba päris kuri ja saatsin neile väga konkreetse vastuse, et isegi kui vea parandamine pole nende töö, siis sellise munemise peale (mina saatsin neile lehel oleva veateate teisipäeval, sain selle kohta vastuse alles neljapäeval, kui teist korda küsisin, mis värk on) võiks nad ikkagi mulle vastu tulla ja asja ise korda teha.
Sellele kirjale nad ei vastanud. Pisuke konsulteerimine paari IT-alaga rohkem kursis oleva tuttavaga kinnitas, et jah, vea parandamine oli rangelt võttes minu töö, teenusepakkujale saab ette heita vaid puudulikku kommunikatsiooni ning nende googeldamine näitab ka üsna kiirelt ära, et tegu ongi mitte eriti meeldiva firmaga, mistõttu vastutulekuid pole neilt mõtet oodata.
Seega võtsin vahejuhtumit Radicenteriga kui ebameeldivat õppetundi nr 2: kuidas endale MITTE serveri haldajat valida. Õppetund nr 1 pärineb mäletatavasti eelmisest sügisest, kui blogi tuttava serverist Netpointi kolisin – pärast seda, kui seal mingit probleemid tekkisid ja tuttav mind lihtsalt ignoreeris, selle asemel, et kohe öelda, et pole tema mure… Ja ma muideks siiani arvan, et OLI tema mure, sest ühtki sellist jama pole pärast kolimist esinenud. Too praegune jama oli väga konkreetne ja kaasnes lehe uude serverisse kolimisega, uuele serverile aga ei sobinud mingid mu lehe vanemad seaded, mis enne töötasid.
Ehk et jah, ei tasu panna oma lehte pohhuistist tuttava serverisse ning enne teenusepakkuja valimist tuleks teda googeldada 🙂
Aga miks ma seda kõike üldse täna kirjutan? Sest ma sain just Radicenterilt vastuse oma kümme päeva tagasi saadetud kirjale:
Näeme, et olete domeeni tikriblogi.net kodulehe juba tööle saanud.
Tõepoolest, Sherlock, tõepoolest.
Mind HÄMMASTAB, mis nende inimeste peas liigub. Kas nad ISE ei tule selle peale, et kui mulle KÜMME PÄEVA HILJEM selle ilmselge tõdemusega vastata, on ainus tulemus see, et ma VIHASTAN JÄLLE. Ma olin selle vahejuhtumi juba unustanud ja neil oli vaja seda mulle miskipärast uuesti meelde tuletada.
Aga noh, selleni me juba jõudsime, et Radicenter ei ole just kõige meeldivam firma. See kiri tundub kinnitavat, et nad on kõigele lisaks ka kergelt juhmid. Ja kui mu blogi peaks varsti mingil saladuslikul põhjusel jälle maas olema, siis teate, et see on Radicenteri kättemaks nende juhmiks nimetamise eest 😀
hahhahahahaha, huumor 😀
Pingback: Blogimajutuse saaga » Tikri Päevaraamat