Jun 132013
 

Meie elutoa akna all sõitsid kaks poisikest jalgratastega edasi-tagasi, no sellised algklasside omad, ma täpset vanust ei oska öelda. Minu lapsed vaatasid neid aknast. Poisid hakkasid nende peale karjuma: “Mis sa vahid? T*ra, tõmba n*hhui!” Lapsed olid tähelepanu peale rõõmsad – naersid ja kordasid järele “Tõmba nahka”.

Ma alguses lihtsalt ignoreerisin, mõne aja pärast seletasin lastele, et see on võõras keeles ropendamine, need on halvasti kasvatatud poisid ja oleks parem, kui nad akna alt ära tuleks… Lastel oli aga lõbu laialt, ei tulnud ära, ma esialgu ei käskinud ka.

Kui ropendamine jätkus ja akna pihta kivi visati, tegin akna lahti ja kurjustasin, et lõpetagu ropendamine ja kivide pildumine. Poisid ütlesid vastu, et ärgu siis vaadaku. Mina ütlesin, et mingu siis minema. Nemad küsisid, kas ma käsin või. Mina vastasin, et tänav on avalik koht ja mul pole mingit õigust neid ära ajada, aga samamoodi pole neil õigust öelda mu lastele, et nood ei või aknast välja vaadata ning ropendamine ja kivide loopimine lõpetagu ära.

Panin akna kinni, tõmbasin kardina ette, lapsed jäid akna peale vaatama. Visati veel üks kivi, siis mindi natukeseks kaugemale, kohe tuldi uuesti tagasi ja ropendati veel. Käsutasin lõpuks lapsed akna pealt minema ja poisid on nüüdseks ka läinud…

On aga täiesti tõenäoline, et nad tulevad edaspidigi siia akna taha rattaga sõitma. No ja mis ma siis teen? Keelangi lastel aknast välja vaatamise, kui nood tüübid on akna all?

Ropendamise vastu ei saa ma midagi ette võtta – no ütlen, et lõpetage ära, aga ei kuulata ju. Kivi aknasse viskamine on muidugi keelatud, aga no pagan, ma ei saa ju neile sellepärast politseid kutsuda, ehkki tahaks :P Kõige rohkem tahaks minna ja neil lihtsalt kõrvad tuliseks teha, aga see ei tule ka arusaadavalt kõne alla.

Praeguseks on probleem lahenenud, aga ma pole kindel, mida teha, kui see peaks korduma. Nüüd on poistel ju mu maja ja nägu meeles, edaspidi võivad juba meelega ärritama tulla. Ma muidugi loodan, et nad seda ei tee, aga…

Mänguväljaku lähedal elamise võlud ja valud.

  10 Responses to “Ei oskagi kohe kuidagi käituda”

  1. Kas sul mõnda tuttavat politseis pole tööl? Poistele kuluks ehmatamine ära, muidu ei õpigi korralikult käituma. Aga kui pole, siis soovitan helistada politsei lühinumbril ja asi ära rääkida. Ehk antakse head nõu, mida sellisel puhul järgmine kord teha, sest tegu on ikkagi avaliku korra rikkumisega (just ropendamise ja kivi loopimise osa) ja kui on meelega vägivallatsemine (ja eriti veel korduv), siis tegelikult peaks politsei nende laste vanematele hoiatuse tegema. Vähemalt nii käituks mina. Aga noh, mul on õpetaja geen veres, sellele vastu ei saa :D

  2. Jube popp ja päris tore variant on seda nendepoolset tegutsemist filmida ja Facebooki üles lisada. Päris ausalt! Kindlasti ei saa keegi mu mõttele pihta praegu aga ausalt öeldes ei paranda sedasi käituvaid lapsi võib olla miski. Ma ei kannata selliseid totakaid silmaotsaski. Ise ilmselt kutsuks tõesti salaja politseid või teeks pilti ja õiendaks, et nüüd on tõendus olemas. Tegelikult ei tohiks selliseid torkida, lähevad veel rohkem vunki täis aga niisama ei saa kaa lasta minna…

  3. Mina olen sellistele nagamannidele Tallinnas politsei kutsunud küll. Ka just kividega loopimise pärast. Ja politsei tuli ka (meil mängiti üle meie auto kivisõda). Võib naeruväärne tunduda :) Aga algklassilapsed siiski juba peaks teadma, kuidas ühiskondlikus ruumis käituda. Ja mis siis juhtub, kui seda ei tehta :)

  4. Politseil on eraldi noorsoopolitsei: http://stud.sisekaitse.ee/Vanaisak/Noorsoopolitsei/
    Tegelikult ei tohi tähelepanuta jätta, sest praegu jäi võit nolkidele ja, kui neil igav hakkab, tulevad ise norima. Väga hästi mõjub ka kooli teatamine ja vanematele rääkimine( eeldusel, et on tavalised vanemad). Kui oled hea näitleja, võid nad uskuma panna, et suudad nende klassijuhataja/vanemad üles leida. Tegelikult suudad ka, kui pildistad ja paar lähimat kooli läbi käid.

  5. Ära facebooki küll panema hakka. See oleks ikka väga suur karistus sellise poisikeste tembu eest. Mina olen igati vastu sellistele internetist avalikustamistele, eriti veel kui tegu nii nimetatud väikeste lollustega. Kui oleks keegi tagaotsitav ja mingi hirmus kurjategija siis loomulikult teine asi aga kas nüüd tõesti on vaja neid väikeseid poisikesi kohe terve maailma ette ülesse panna.
    MIna teeksin pigem lihtsalt kaameraga pilti (või filmi) nii, et nad näeksid seda ja ütleks neile, et teed sellepärast, et pärast politseile näidata. Kui nad ka peale sellist ähvardust oma lollusi ei lõpeta siis kutsuksgi politsei aga muidu lihtsalt ähvardaks.
    Loodetavasti nad ei tule enam uuesti tagasi.

  6. Kui nad veel tulevad ja viskavad kasvõi ühe kivikese vastu akent, helista politseisse. Tänaval rääkida võib igaüks, aga kivideloopimisega on asi juba täiesti teine lugu. Nende poiste endi pärast juba tuleb asi ülesvõtta. Ja ikka ametlikult.

  7. eks poisikesed igavusest lollitavad. mitte et ma seda heaks kiidaks, aga ise sai ka algklassides igasugu sigadusi korraldatud. ja olen tänulik neile täiskasvanutele, kes asjale läbi sõrmede ei vaadanud, vaid midagi ette võtsid. muidu oleks süütutest lollustest kes teab mis kasvada võinud.

    ehk et Sinu kui täiskasvanu kohus on reageerida, kui asi korduma hakkab.

    head nõuanded on eespool olnud – pildistada, noorsoopolitsei jms. oeh, ei ole kerge see täiskasvanu elu.

  8. No põhimõtteliselt ma VÄGA loodan, et see ei kordu :D Võiks ju loota, et minu kurjustamine siiski mõjus neile – see üks veel visatud kivi võis olla protestiks (“Meie sind ei karda!”), aga nad kadusid lõppkokkuvõttes siiski üsna kiiresti. EHK valivad siiski edaspidi oma jalgrattasõiduks mõne teise tänava osa.

    Aga jah, kui see peaks korduma, siis ma kindlasti võtan midagi ette. Ma ei kujuta ette, et mul oleks võimalik neid pikemalt filmida – nad ju näeks seda ja lihtsalt jääks vait või jookseks ära… Aga kiire foto teha saaks vast küll. Politseiga ähvardada kah. Ehk nad selle peale taltuks ja ei peaks asja päris politsei KUTSUMISENI viima… Kui vaja, tuleb muidugi ka seda teha.

    Ma lihtsalt loodan, et EI ole vaja :) Ehk nad EI tule üldse tagasi.

  9. Ma arvan, et reageerisid väga õigesti ja see andis ka tulemusi.
    Miks kivid üldse mängu tulid? Kas võis poistele tunduda, et lapsed nende sõnu korrates hakkasid vastu ja saatsid neid endid igasugustesse kohtadesse? Poisiklutid ei oska end väikeste laste asemele asetada. Nende mängud on enamasti võitluse harjutamine. Lapsed ju naersid ja poistele tundus, et ülbelt ja nende üle.
    Kui õnnestuks nendega edaspidi sõbrana rääkida, küsida, mis neid nõnda pahandas ja saaks anda omapoolse seletuse. Ja nad saaksid olla tänulikud, et keegi neid mõistab.
    Pildistamine ja politsei võiksid jääda äärmiseks lahenduseks. See külvaks vaenu ja õhutaks neid kättemaksule.

  10. Huvitav, kas saaks esialgu proovida ka heaga – mitte “ninnu-nännu viuviu ärge tehke” stiilis, vaid nende juurde minnes ja öeldes, et kuulge, räägime korra juttu (võta kasvõi kauss maasikaid kaasa, äkki nad muidu arvavad, et saavad pragada), koheldes neid võrdsena tehes kõigepealt sõbralik žest; rääkides tuues esmalt paralleele, mis sigadusi me kõik ise samas vanuses tegime; et me saame aru küll, et see kõik on nende jaoks fun piiride kompimine; et see on normaalne arenguetapp, kui lapsed oma mängus ei tee vahet, mis teisi häirib ja mis mitte, ning miks üldse peaks oskama seda vahet teha; aga avada samas teist poolt – et sulle meeldib, kui su lapsed ja kodu on sinu enda mõjusfääris ja sa tahad seda kaitsta nii roppuda sõnade kui kivide eest; et küllap peavad ka nemad loomulikuks, et nende kodu on seda nägu, nagu neile endale ja nende vanematele meeldib ja kuhu keegi ei tohiks oma reegleid kehtestama tulla. Sisuliselt – nende laste empaatiavõime ei arene, kui neid ähvardada ja politsei kutsuda. Aga see on just see, mida neil vaja arendada on ja mida mujal maailmas lastele õpetatakse – hoolivust, abivalmidust, peenetundelisust teiste suhtes, nende tunnete ja vajadustega arvestamist. Meil ei saa nad seda eriti ei kodust ega koolist. Targalt täiskasvanult võiksid saada. Sina see kahtlemata oled :) Ehk siis – kas me suudame endas esimesena kerkiva kurjustamis-reaktsiooni maha suruda ja öelda endale “hea küll, see on arenguliselt loomulik, mis nad teevad, aga neid saab oma energiat hoolivusele rakendama suunata” ja siis seda teostada püüda?

    Ja alles siis, kui see – arukas, võrdsena kohtlev rääkimine – ei aita, tasub foto/film/politsei kasutusele võtta. Vähemalt oled sa proovinud mõistusega ning laste arenguetappe arvesse võttes sekkuda.

    Tõsi on ka see, et riikides, kus nn overkillitakse väikeseid rikkumisi, on turvalisus kõrgem ja kuritegevust vähem. Meil pillitatakse pisikurjategijaid ja algajaid huligaane leebusega hästi kaua, õige oleks kohe jõuliselt paika panna, siis hiljem kergem nii neil kui ühiskonnal. Nii et sekkuma peab. Aga pane tähele, need su akna taga on LAPSED. Laps ei ole oma halvas käitumises süüdi, sellist pärispattu tänapäeva teadmised arengust ei tunnista :P

Leave a Reply to Karin Cancel reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.