Poiss areneb ka

Räägin siin muudkui Plikast ja Poiss on täitsa unarusse jäänud. Hambad tal veel ei logise ja lugeda-kirjutada kah ei oska, see-eest võib ära märkida edusammud joonistamise, laulmise ja riietumise rindel.

Joonistamisega on seni olnud nii, et ta konkreetselt ainult SODIS. Nüüd ema just rääkis, kuidas Poiss viimasel nädalavahetusel teda joonistas. Joonistas kaks suurt silma ja paar kriipsu jalgadeks. Ema küsis, kas midagi nagu puudu ei ole. Poiss vastu: jah. Ema küsis: mis siis? Poiss mõtleb ja ütleb: TISSID. Hirnu herneks, ausõna. Mehed on mehed.

Aga just täna sain lasteaiast kaasa ühe Poisi joonistuse minust. Seletas, et joonistas mulle korvi kätte. Söögiasjadega, kui ma ei eksi. Eks ta üks paras segapuder ole, aga kaks hiigelsuurt silma, midagi kehalaadset ja täiesti äratuntav korv on senistest kriipsudest ikka klass kõrgem. See pilt seal kõrval on muidugi ehtne Poisi stiilis värvimine 😀

Kes teab, ehk on ta juba varem midagi normaalset joonistanud, kodus igatahes mitte. Kui Plika esimesed arusaadavad kunstiteosed tulid 2a8k vanuselt, siis Poisil 3a4k… Või veidi varem. Igatahes oli 3a täis 🙂

Laulnud on Poiss ka siiani väga vähe. Äkki eelmiste jõulude ajal mõnda temaatilist laulukest ümises veidi kaasa, aga muidu ei mäleta midagi. Plika laulis juba 2a2k Põdra maja, praeguseks laulab igasugu laule, näiteks heeringa laul (see oli ennemuistsel aal, kui heeringas elas kuival maal jne), mida Abikaasa neile vahel õhtuti laulab, on tal vist suht üleni peas, rongisõit samamoodi – MINA noid näiteks ei oska. No ja ühiseid laule on meil Plikaga repertuaaris ikka päris palju.

Poiss olevat nüüd hiljuti koos Plikaga laulnud ema autos kaasa Jaan Tätte “Vaata, mis sa tegid” – ja kohe terve laulu, väitis ema. Ja nüüd viimased päevad on Poiss hakanud kodus laulma seda laulu, mis neil isadepäeva kavas oli. SIIS hoidis ta mäletatavasti oma suu kinni ja jooksis üldse minu juurde.

Leidsin selle laulukese sõnad ka. Boldis on need read, mida Poiss kogu aeg laulab:

Olla koos, olla koos on nii hea
Olla koos oma issiga
Siis, kui habet ajab ta, ajan habet mina ka
Siis, kui kruvi keerab ta, võtan kruvikeeraja
Siis, kui tööle läheb ta, kaasa minna ma ei saa
Siis, kui tööle läheb ta, talle ukselt lehvitan

Jube armas on kuulata 😀 Ehk ta sellepärast enne ei laulnud, et TEMA issit ju polnud… Nüüd on Abikaasa nädala pärast kodus ja me iga päev räägime, kui varsti issi tuleb, ehk see pani suurest rõõmust laulma.

Ei peaks vist kogu aeg Plikaga võrdlema ja ega ma ju paha pärast, aga paratamatult ON huvitav oma laste arenguid võrrelda. Ma ju üldse ei arva, et Poiss kuidagi kehvem oleks, kui ta kõiki noid asju hiljem tegema hakkab. Mul on täitsa savi, aga võrrelda on tore 😀

Riideid oskas ka Plika tunduvalt varem selga panna. Ma ei tea täpselt, millal ta selle ära õppis, aga ikka igiammu. Poiss on see-eest olnud pigem tõrges ja tihti jonninud, kui ma palun tal ennast ise riidesse panna. Selles asjas on lasteaed õnneks imet teinud, nüüd paneb probleemideta suht kõiki riideid selga. Kui kodus veel mõnda aega üritas vinguda, siis lõpuks käis mingi plõks ära – pärast pikki ja kisarohkeid tülisid lasteaiast tulles on nüüd lõpuks ometi käes see aeg, kus Poiss koju tulles ise saapad ära võtab ning seejärel ka kõik oma õueriided, mis ta korralikult nagisse/riiulisse paneb. Saab muidugi hirmsal kombel kiita ka 🙂

Hommikuti ja lasteaias riietan neid tihti, et kiiremini läheks – kui rohkem aega on või mul mingi muu tegevus käsil, siis panevad ise.

Aga rääkima hakkas Poiss Plikast tunduvalt varem. Nii et igaüks omas tempos. Ma huviga ootan, kuidas edasi. Laste areng on nii vaimustav. Ema uhkus 🙂