RÀÀgin siin muudkui Plikast ja Poiss on tÀitsa unarusse jÀÀnud. Hambad tal veel ei logise ja lugeda-kirjutada kah ei oska, see-eest vÔib Àra mÀrkida edusammud joonistamise, laulmise ja riietumise rindel.
Joonistamisega on seni olnud nii, et ta konkreetselt ainult SODIS. NĂŒĂŒd ema just rÀÀkis, kuidas Poiss viimasel nĂ€dalavahetusel teda joonistas. Joonistas kaks suurt silma ja paar kriipsu jalgadeks. Ema kĂŒsis, kas midagi nagu puudu ei ole. Poiss vastu: jah. Ema kĂŒsis: mis siis? Poiss mĂ”tleb ja ĂŒtleb: TISSID. Hirnu herneks, ausĂ”na. Mehed on mehed.
Aga just tĂ€na sain lasteaiast kaasa ĂŒhe Poisi joonistuse minust. Seletas, et joonistas mulle korvi kĂ€tte. Söögiasjadega, kui ma ei eksi. Eks ta ĂŒks paras segapuder ole, aga kaks hiigelsuurt silma, midagi kehalaadset ja tĂ€iesti Ă€ratuntav korv on senistest kriipsudest ikka klass kĂ”rgem. See pilt seal kĂ”rval on muidugi ehtne Poisi stiilis vĂ€rvimine đ
Kes teab, ehk on ta juba varem midagi normaalset joonistanud, kodus igatahes mitte. Kui Plika esimesed arusaadavad kunstiteosed tulid 2a8k vanuselt, siis Poisil 3a4k… VĂ”i veidi varem. Igatahes oli 3a tĂ€is đ
Laulnud on Poiss ka siiani vĂ€ga vĂ€he. Ăkki eelmiste jĂ”ulude ajal mĂ”nda temaatilist laulukest ĂŒmises veidi kaasa, aga muidu ei mĂ€leta midagi. Plika laulis juba 2a2k PĂ”dra maja, praeguseks laulab igasugu laule, nĂ€iteks heeringa laul (see oli ennemuistsel aal, kui heeringas elas kuival maal jne), mida Abikaasa neile vahel Ă”htuti laulab, on tal vist suht ĂŒleni peas, rongisĂ”it samamoodi – MINA noid nĂ€iteks ei oska. No ja ĂŒhiseid laule on meil Plikaga repertuaaris ikka pĂ€ris palju.
Poiss olevat nĂŒĂŒd hiljuti koos Plikaga laulnud ema autos kaasa Jaan TĂ€tte “Vaata, mis sa tegid” – ja kohe terve laulu, vĂ€itis ema. Ja nĂŒĂŒd viimased pĂ€evad on Poiss hakanud kodus laulma seda laulu, mis neil isadepĂ€eva kavas oli. SIIS hoidis ta mĂ€letatavasti oma suu kinni ja jooksis ĂŒldse minu juurde.
Leidsin selle laulukese sÔnad ka. Boldis on need read, mida Poiss kogu aeg laulab:
Olla koos, olla koos on nii hea
Olla koos oma issiga
Siis, kui habet ajab ta, ajan habet mina ka
Siis, kui kruvi keerab ta, vÔtan kruvikeeraja
Siis, kui tööle lÀheb ta, kaasa minna ma ei saa
Siis, kui tööle lÀheb ta, talle ukselt lehvitan
Jube armas on kuulata đ Ehk ta sellepĂ€rast enne ei laulnud, et TEMA issit ju polnud… NĂŒĂŒd on Abikaasa nĂ€dala pĂ€rast kodus ja me iga pĂ€ev rÀÀgime, kui varsti issi tuleb, ehk see pani suurest rÔÔmust laulma.
Ei peaks vist kogu aeg Plikaga vĂ”rdlema ja ega ma ju paha pĂ€rast, aga paratamatult ON huvitav oma laste arenguid vĂ”rrelda. Ma ju ĂŒldse ei arva, et Poiss kuidagi kehvem oleks, kui ta kĂ”iki noid asju hiljem tegema hakkab. Mul on tĂ€itsa savi, aga vĂ”rrelda on tore đ
Riideid oskas ka Plika tunduvalt varem selga panna. Ma ei tea tĂ€pselt, millal ta selle Ă€ra Ă”ppis, aga ikka igiammu. Poiss on see-eest olnud pigem tĂ”rges ja tihti jonninud, kui ma palun tal ennast ise riidesse panna. Selles asjas on lasteaed Ă”nneks imet teinud, nĂŒĂŒd paneb probleemideta suht kĂ”iki riideid selga. Kui kodus veel mĂ”nda aega ĂŒritas vinguda, siis lĂ”puks kĂ€is mingi plĂ”ks Ă€ra – pĂ€rast pikki ja kisarohkeid tĂŒlisid lasteaiast tulles on nĂŒĂŒd lĂ”puks ometi kĂ€es see aeg, kus Poiss koju tulles ise saapad Ă€ra vĂ”tab ning seejĂ€rel ka kĂ”ik oma Ă”ueriided, mis ta korralikult nagisse/riiulisse paneb. Saab muidugi hirmsal kombel kiita ka đ
Hommikuti ja lasteaias riietan neid tihti, et kiiremini lĂ€heks – kui rohkem aega on vĂ”i mul mingi muu tegevus kĂ€sil, siis panevad ise.
Aga rÀÀkima hakkas Poiss Plikast tunduvalt varem. Nii et igaĂŒks omas tempos. Ma huviga ootan, kuidas edasi. Laste areng on nii vaimustav. Ema uhkus đ
Tere!
Olen Su blogi juba pĂ€ris pika aega jĂ€lginud. Omal ka kodus kaks vĂ€ikest last ja minagi vĂ”rdlen neid đ Poiss on mul 2a 8k vana ja tĂŒdruk sai just pooleteiseaastaseks. Nii et vahe on pĂ€ris pisike. Ja mida ma olen mĂ€rganud – ma e tea, kas ongi tĂŒdrukud tragimad vĂ”i on see poisi eeskuju, aga tĂŒdruk teeb juba asju, mida poiss temavanuses ei teinud. TĂŒdruk oskab ise pluusi Ă€ra vĂ”tta nĂ€iteks. Ja rÀÀgib tĂŒdruk juba palju. Ja siin on kĂŒll poisi “kĂ€si” mĂ€ngus, sest et poiss rÀÀgib ees ja siis tĂŒdruk kordab jĂ€rgi đ Poiss hakkas rÀÀkima umbes kaheaastaselt, eks sĂ”nu tuli ennegi, aga nii, nagu tĂŒdruk praegu “rÀÀgib”, rÀÀkis poiss umbes 2a 3k vanuselt, natuke peale lateaias kĂ€imise alustamist.
KĂ€imahakkamist ma ootasin ka tĂŒdrukult juba 9-10-kuuselt, kuna igalt poolt oli lugeda, et “tĂŒdrukud hakkavad varem kĂ€ima”, aga vĂ”ta nĂ€pust – samas vanuses lĂ€ks kĂ€ima kui poiss omal ajal, nii 1a 2k vanuselt.
Nii et selline vĂ”rdlemine on pĂ€ris pĂ”nev đ