Kui Mallukas eelmise nädala alguses kirjutas, et tahab blogi omaette kolida, lendasin talle kähku peale ja teatasin, et see on imelihtne. No ma olin saanud just Lontult õpetust, kuidas blogi ühest serverist teise kolida ja kasutasin hea meelega võimalust katsetamiseks, kas kõik tarkus on ikka külge jäänud.
Online keskkonnast omaette kolimine on muidugi lihtsam, aga serveri poolel tuulamine ja C-paneliga asjatamine on minu jaoks midagi uut ning Lontuga läbi tehtud protsess oli poolenisti sama. Enne poleks ma seda kõike osanud, nüüd oskasin. Ühesõnaga nokitsesin mõnuga.
Mallukas rääkis toona jah midagi kinkekaardist, mis ta mulle tänutäheks saata tahab, aga kuna mul on pea kogu aeg pulki täis, unustasin ma selle nii umbes kahe minutiga ära.
Kuni avastasin täna õhtul koju jõudes oma iganädalase piima- ja munatellimuse juurest Sepa mahetalu kinkekaardi. Vat SEDA poleks ma osanud küll oodata 😀
Suurepärane, tõepoolest. Mul oligi Nele juures ettemaks kaks nädalat tagasi otsa lõppenud, aga unustasin talle kogu aeg raha anda 😀
(Nagu sellest veel vähe oleks, täna unustasin isegi tühjad purgid jätta. Suurepärane klient, nagu ma olen. No tegelikult mul on vanast ajast, kui ma veel rohkem piima jõin, vist nagunii umbes ühe korra lisataara Nele juures olemas ja kuna ma olen üldiselt siiski korralik, siis ta minuga väga ei pahanda ka.)
Nii et veetsin ühe õhtukese mõnusalt blogi kallal nokitsedes ja tänutäheks varustas Mallukas mind umbes kahe kuu piima ja munadega. Mulle meeldib 😀