2013

Ć okolaaditegu

Maris ajas oma viimase postitusega mulle magusaisu peale – sellise, mis nĂ”udis rohkemat kui puuvilja 😛 Nii ma siis mĂ”tlesingi ĆĄokolaadi tegemise Ă€ra proovida.

Panin 50 g kakaovĂ”id, 50 g kakaopulbrit, 25 g vahtrasiirupit, peoga rosinaid ja mandleid. Tahvli kaal sai 156 g, hinnaks 33.66/€4.57 – kilohind 215.77/€29.28. Kuna vahtrasiirup on kingitus, siis selle hinda pole arvestatud – kui oleks kasutanud magustamiseks sama kogust mett, oleks tahvli hind tulnud 34.58/€4.69, kilohind 221.68/€30.08.

Tume ĆĄokolaad on minu maitse jaoks ikka liiga kange 🙂 Nii et ostan jĂ€rgmine kord poodi sattudes piimapulbri Ă€ra ja katsetan sellega. Eeldan, et pulbri kogus vĂ”iks samaks jÀÀda, seega kakaopulbrit vĂ”iks piimapulbri arvelt vĂ€hendada… Pooleks Ă€kki vĂ”i… No vaatab. Igatahes tĂ€iesti normaalne ĆĄokolaad 😀 SĂ”in kaks tĂŒkikest, rohkem ei tahtnud. Vaatame, kas piimapulbriga variant tekitab suuremat isu 😛

KakaovĂ”i sulatamiseks lasin kaussi nii kuuma vett, kui kraanist tuli (55 kraadi), ja panin vĂ”i Ă€mbriga selle sisse. Kui oli sulanud, segasin sisse kakao, seejĂ€rel siirupi, lĂ”puks rosinad ja mandlid ning silusin kogu möksi ĂŒhe karbi pĂ”hja. Mis teha, jÀÀkuubikuvorme pole 🙂 Tahkeks lĂ€ks kiiresti – poole tunni pĂ€rast tuli meelde vaadata, siis igatahes juba oli. Kahtlustan, et oli juba mĂ”nda aega 🙂

IMG_5251

IMG_5253

IMG_5255

IMG_5257

IMG_5261

JĂ€lle ĂŒks kogemus juures. Kui varem ostsime ikka poest tavalist ĆĄokolaadi, siis nĂŒĂŒd oli kuidagi iseenesestmĂ”istetav, et teen ise. Norra mĂ”jub hĂ€sti 😀

Kevadine jalutuskÀik

Ilmad on meil nĂŒĂŒd kevadiselt soojemad ning just paar pĂ€eva tagasi sai Abikaasaga arutatud, et kui hommikupoolikul pĂ€ike vĂ€ljas on, tuleks juhust kasutada ja koos lastega vĂ€lja minna – kĂŒlmemal pĂ€ikseta perioodil ei sundinud mind ĂŒkski vĂ€gi vabatahtlikult Ă”ue, aga nĂŒĂŒd on see puhas rÔÔm.

TĂ€na hommikul aetigi mind ĂŒles teatega, et sööme Ă€ra ja lĂ€heme Ă”ue. TĂ€pselt parajal ajal helistas KĂŒlli, kes oli ka lastega Ă”ues, nii ĂŒhendasime jĂ”ud – kĂ€isime vee ÀÀres ja mĂ€nguvĂ€ljakul.

IMG_5194

IMG_5197

IMG_5200

IMG_5206

IMG_5195

IMG_5199

IMG_5201

IMG_5210

IMG_5211

IMG_5215

Norra liivakastiliiv on hall, kivine ja tolmune. Lapsi ei hĂ€iri, ainult emasid 😀 Aga pesumasinad on olemas, nii et las lapsed lĂ”butseda 🙂

IMG_5220

IMG_5224

NaistepÀev

Sihukesed ĂŒldised tĂ€htpĂ€evad meile eriti olulised pole ja meeles vĂ€ga ei pĂŒsi, aga naistepĂ€eva tulek jĂ€i hiljuti kuskil silma ning norisin naljaga pooleks Abikaasa kallal, et ootan siis lillesĂŒlemeid.

Kui lillede suhtes on mul ka alati vastakad tunded ning vĂ€lismaalt imporditud lilled vĂ”iks mulle pigem kinkimata jĂ€tta, siis tĂ€nane tulbikimp on igatahes puhas rÔÔm – kohalik kraam 🙂

IMG_5228

Lisaks ootasid pannkoogid. Nende puhul valmistas mulle suurimat rÔÔmu see, et Abikaasa oli tĂ€iesti omaalgatuslikult pannud taignasse pool tĂ€isterajahu ja chia seemneid 😀 No tĂ”siselt, mul on alati NII hea meel, kui tal sellised asjad meeles pĂŒsivad 🙂

Inspireerivate dokumentaalfilmide Ôhtu

Ei jÔudnud eile Ôhtul blogi kirjutada, sest vaatasin jÀrjest Àra kaks filmi.

KĂ”ik sai alguse sellest, et sain kirja, mis teavitas, et Hungry for Change on mĂ€rtsi lĂ”pus jĂ€lle tasuta tĂ€ispikkuses netis nĂ€htav. Vaatasin seda juba aasta tagasi ja soovitasin teilegi. NĂŒĂŒd tuli isu ĂŒle vaadata, aga mĂ”tlesin, et oleks mĂ”ttekam vĂ”tta ette hoopis mĂ”ni selline toitumisteemaline film, mis seni veel nĂ€gemata. Leidsin googleldades selle postituse, kust kolm filmi (Food Matters, Super Size Me ja Food, Inc) olid nĂ€htud – eile Ă”htul vaatasin Ă€ra ĂŒlejÀÀnud kaks ja soovitan soojalt kĂ”iki viit.

Forks Over Knives oli mulle ema jutust tuttav, aga ise polnud seni nĂ€inud. Sick, Fat and Nearly Dead oli minu jaoks tĂ€iesti tundmatu. MĂ”lemad olid vĂ€ga kaasahaaravad ja informatiivsed, samas piisavalt kergesti jĂ€lgitavad. Uskumatu on vaadata neid pakse ameeriklasi (ok, ĂŒks oli austraallane), kes on tĂ€nu rohkele rĂ€mpsu söömisele oma tervise tĂ€iesti tuksi keeranud, ja jĂ€lgida nende teekonda normaalsema söögi avastamise ja tervenemise poole.

KĂ”igi taoliste toitumisfilmide puhul on kriitikaks see, et nad propageerivad rohkemal vĂ”i vĂ€hemalt mÀÀral tĂ€ielikku taimetoitlust. Mind vĂ€ga ei hĂ€iri, sest ma olen omad otsused juba nagunii teinud – ma usun siiralt, et taimetoidu osakaal on meie menĂŒĂŒs kĂ”ige olulisem ja teadlik veganlus, kus on tĂ”esti pööratud tĂ€helepanu menĂŒĂŒ mitmekesisusele, on organismile hea (hoolimata sellest, et enamik Eesti tunnustatud toitumisteadlasi vastupidist arvab). Samas olen ma kindel ka selles, et sĂŒĂŒes veidi puhast liha, mune ning piimatooteid, ei tee ka need meile halba, pigem vastupidi. IgapĂ€evaselt stressis kasvanud ja hormoone tĂ€is topitud liha Ă”gimine muidugi kasuks ei tule 🙂 LĂ”ppkokkuvĂ”ttes on kĂ”ige olulisem kuulata ikkagi omaenese keha, mitte hakata pimesi endale kĂ”ike keelama. Samuti olen ma kindel selles, et tervislikud rasvad on organismile kasulikud ja ei tee paksuks – kahjulikud vĂ”iks muidugi miinimumini viia ja kilode viisi pĂ€hklite-seemnete pugimine oleks ka liig, aga nende igapĂ€evane toidus kasutamine teeb ainult head. Ja kui keegi rÀÀgib, et kasulikud on vaid low fat piimatooted, lĂ€hen suisa nĂ€rvi 😀

Kriitikast rÀÀkides, siis Forks Over Knives kohta on hirmpĂ”hjalik artikkel siin (ei jĂ”udnud tĂ€ies mahus lĂ€bi lugeda, aga kinnitas mu arvamust, et nad kohati ĂŒle pingutavad) ning Hungry for Change filmi kohta on mĂ”ned mĂ€rkused kirjas siin – nendega nĂ”ustun ĂŒldjoontes kĂ”igiga, ehkki mulle isiklikult nĂ€iteks meeldis selle naise loo vahele pĂ”imimine, ma olengi lihtsama maitsega vaataja 🙂 VĂ€hekese mĂ”istusega vĂ”ttes on kĂ”ik need filmid minu meelest suurepĂ€rased info ja inspiratsiooni allikad – enamik inimesi ei söö nii palju vĂ€rsket kraami kui vaja ning pole endale teadvustanud, kui tĂ”sist sĂ”ltuvust suhkur ja rasvad ikkagi tekitavad.

Sick, Fat and Nearly Dead mahlapaast tundub kusjuures tĂ€iesti selline asi, mida tahaks isegi proovida – kindlasti mitte 60 pĂ€eva, pigem alustuseks nĂ€dal vĂ”i kĂŒmme pĂ€eva ja siis vaatab edasi. NĂ€lgimisse ma ei usu, veepaast oleks minu jaoks liig, aga selline vitamiinilaks oleks organismile mĂ”nus puhastuskuur. Vaatame, ehk teeme kunagi Ă€ra!

Keda huvitab, siis panen lĂ”petuseks treilerid ka. …

Eilsed maheleiud

Kuna meil oli vaja lastetoetuse paberimajanduse pĂ€rast kindlasti tööpĂ€eval linna jĂ”uda, viisime eile hommikul lapsed naabrite poole ja otsustasime ĂŒhendada oma kĂ€iguga ka osa tavaliselt laupĂ€evasest nĂ€dala toidushoppingust. Abikaasal oli vaja kĂ€ia vahepeal autol ĂŒht lĂ€bipĂ”lenud pirni vahetamas, nii et ta jĂ€ttis mu Coopi ja lĂ€ks ise mĂ”neks ajaks minema. Nii sain ma rahulikult omas tempos kulgeda ja mahekraami otsida.

Olin seni arvanud, et piiratud valik mahedaid piimatooteid on vaid Tinel ega polnud seega ĂŒritanudki poodidest leida midagi, mida nende kodulehel polnud. Paar pĂ€eva tagasi tuli aga pĂ€he googeldada Þkologisk smĂžr (mahevĂ”i) ning leidsin veel ĂŒhe mahetootja, kelle toodang on lisaks homogeniseerimata – valikus piim (paraku kĂŒll vaid 1,5%), vĂ”i, hapukoor ja kohupiim (mida pole kohalikes poodides ĂŒldse). NĂŒĂŒd teades, mida konkreetselt otsida, leidsin Coopist ĂŒles nii piima, vĂ”i kui hapukoore – kohupiima ei paistnud olevat. Hinnaklass oli paraku tunduvalt krĂ”bedam – kui tavaline piim maksab umbes 15/€2.04 ning mahepiim Kiwis 12.20/€1.66 (Ă€rge kĂŒsige, miks odavam – ma ĂŒtlen, et ebaloogiline), siis tolle firma homogeniseerimata piim oli 25.83/€3.50. Tine mahehapukoore kilo on 45/€6.11, teisel 133.21/€18.07. Tavalise vĂ”i kilo on 52/€7.06, mahedal 125.60/€17.04 😛 Noh, vĂ€hemalt ma nĂŒĂŒd tean… Eelistaksin kĂŒll homogeniseerimata piimatooteid, aga need hinnad on minu jaoks siiski veidi liig. VĂ”i koha pealt veel mĂ”tlen, sest vĂ”ileival oleme selle asendanud avokoaadoga ja kĂŒpsetame harva – selle jaoks ju isegi vĂ”iks. Praadimiseks aga jĂ€llegi liig 🙂

Maheliha otsinguil hakkas silma ainult ĂŒks hakkliha, mille kilo oli 101.50/€13.77 (odavaim sehakkliha on Kiwis 48.50/€6.58, aga tavalised liha kilohinnad on 80-125 ja rohkem). Kahjuks ei olnud meeles ĂŒles kirjutada, MIS lihaga tegu on – veiseliha puhul oleks veidi kallim hind nagunii Ă”igustatud. JĂ€rgmine kord vaatan… Kahju, et valik nii vĂ€ike oli.

KĂ”ige rohkem aega kulutasin juurviljade ja puuviljade osakonnas – kĂ€isin vĂ€ga pĂ”hjalikult kĂ”ik lĂ€bi ja uurisin, ega midagi mahedat pole kahe silma vahele jÀÀnud. Sain teada, et maheĂ”unte kilo on 21.58/€2.93 (tavalistel Kiwis 10/€1.36 ringis, mujal poodides enamasti 20+), maheviinamarjad olid 57.80/€7.84 (tavalised 25.80/€3.50). Õunu kusjuures ilmselt hakkamegi mahedalt ostma ja vĂ€hendame sellevĂ”rra kogust, viinamarju ei raatsi isegi tavahinna eest osta, nii et see on rohkem niisama infoks 🙂

Kui me eelmisel laupĂ€eval Coopis kĂ€isime, polnud mahesidruneid. Kuna kodus veel mĂ”ned olid, lootsin nendega hakkama saada. Olen aga pĂ€ris palju teed joonud, nii et sidrun oli peaaegu otsas – ja eile oli pettumus suur, kui IKKA polnud.

Mingi hetk tuli minu juurde teenindaja ja kĂŒsis, kas ma otsin mahekaupa. Norra keelt ma ei mĂ”ista, aga sĂ”na Þkologisk ei vĂ”imalda eksimist 😀 KĂŒsisin, kas ta rÀÀgib inglise keelt – ei rÀÀkinud, aga tal oli vanem naine ja rĂ€tt peas – ma vĂ€ga ei lootnudki. Sellegipoolest saime suurepĂ€raselt jutud kĂ€tega ja erinevates keeltes rÀÀgitud. Ta nĂ€itas nĂ€puga paprikale ja sidrunile ning kĂŒsis, kas ma neid tahaksin. Mina hĂŒppasin rÔÔmust ja ĂŒtlesin jaa. Ta kĂŒsis, kui palju ja tĂ”i mulle tagant hunniku mahesidruneid 😀 Mis te arvate, kas ma olin rÔÔmus vĂ”i mis 😀 Mahepaprika olemasolust me ka ei teadnud (kilohinnaks tuli 32/€4.34, tavalisel oli, vaatasin jĂ€rele, veebruari lĂ”pus 34.90/€4.74). Lisaks nĂ€itas ta mulle veel porgandeid ja kartuleid, mida ma juba teadsin ning tĂ”des, et tulebki lihtsalt otsida. Igatahes oli see tĂ”eliselt sĂŒdantsoojendav kogemus – ta lihtsalt pani tĂ€hele ja tuli kĂŒsima. NĂŒĂŒd tean mina jĂ€llegi, et kui miski on otsas, siis taga vĂ”ib vabalt olla. Super!

Mahepoest ostsime kakaovĂ”id (400 g 199/€27 – eurodes tundub röögatu, kohalikus rahas lihtsalt kallis, aga kvaliteetse magusa suutĂ€ie jaoks tĂ€iesti okei, jagub ka pikaks ajaks) – silikoonist jÀÀkuubikuvormid jĂ€id muidugi Eestisse. Kui jĂ€lle kasutatud kraami poodi satun, vaatan sealt – kangesti tahaks teha just vĂ€ikesed ampse, mitte suruda kuskile tahvliks. Vaatame 🙂

Scroll to Top