Kummaline tõbi

Esmaspäeval olin tööl ja polnud häda midagi. Õhtupoolikul hakkas kurk valutama ja hääl läks kähedaks.

Õhtul koju jõudes läks enesetunne üha hullemaks. Kuristasin lugematul arvul kordi soolveega kurku, katsusin lihtsalt magama jääda, rahulikult üldse olla ei saanud, kogu aeg tahtsin neelatada, see aga oli vastik, sest kurk oli ju valus. Öösel ärkasin korduvalt, käisin lima välja sülitamas ja uuesti kurku kuristamas.

Teisipäeva hommikuks oli kurguvalu kadunud. Hääl endiselt kehvake, aga olemas. Väsimus peal, aga tundus, et pole midagi, võib tööle minna küll. Ainult et tööl ei edenenud töö tegemine sugugi. Kogu keha oli väsinud ja mõttes oli ainult voodi.

Niisiis tulingi eile lõunal koju ära. Olin praktiliselt terve päeva voodis. Und polnud, lugesin raamatut. Kui kella nelja paiku sõin, oli olemine pärast seda üsna hea. Õhtul läks aga jälle kehvaks – kurguvalu tuli tagasi, hääle olukord läks ka hullemaks. Jõin Liisi soovitatud salveiteed, läksin umbes kaheksast magama, magasin täna kella üheni. Muidugi ärkamisi selle aja sees oli, aga need olid lühikesed ning magasin kohe edasi.

Täna lõpuks tõustes tundus, et kõik on üsna suurepärane. No hääl oli veel natuke kähe, aga ei kurguvalu, ei väsimust. Vaatasin arvutis kõik asjad üle, pesin hunniku nõusid, sõin… Siis läksin lasteaeda Plika rühma emadepäevapeole. Nende nelja tunniga väsisin nii kapitaalselt ära, et kella viiest koju tagasi jõudes pugesin jälle voodisse. Abikaasa läks lastega oma perele külla, nii et vähemalt on mul siin rahu ja vaikus.

Und pole kõige vähematki, ma lihtsalt suuda enam magada, aga kehas on selline nõrkus, nii et voodist välja tulla ka ei taha, rääkimata millegi asjaliku tegemisest. Nii ongi mu seltsilisteks arvuti ja e-luger, aitavad kenasti aega kulutada. Kurk õnneks ei valuta ja hääl on viimaste päevade parimas seisus, ehkki mitte päris korras. Aeg-ajalt on veidi kuiva köha ka.

Ma ei oska kogu sest asjast mitte midagi arvata. Tavaliselt nohu, köha ja hääle ära minemine sellist nõrkust ei tekita. Tavaliselt kaasneb haiguse ja nõrkusega palavik ja üleüldine s*tt enesetunne. Seekord palavikku pole, s*tt enesetunne tuleb ja läheb, ainult see nõrkus… Mis see siis nüüd on?

Töötan maikuus korraga kahes kohas, kokku 1,3 koormusega. Kaks viimast vaba päeva on võetud vana töökoha arvelt – pean need tegema tasa kas õhtuti/nädalavahetustel kodust, juuni alguses või võtma lihtsalt paar päeva puhkust. Haiguslehte nagunii esimesest päevast ei anta, sellel pole vist mõtet. Ma ei teagi, mida perearstile rääkida – palavikku ju pole, kurk ka enam ei valuta, ainult see imelik köha, kehvake hääl ja suur väsimus.

Homsest algab uus töö, kust ma mitte kuidagi puududa ei saa. Ma olen kõige eest vastutav ja isegi kui poleks, siis ikkagi ei saaks. Alustame alles, kõik vajab õppimist, sättimist ja sisse töötamist. Loodan, et pean need kaks päeva vastu, ilma et enesetunne oluliselt hullemaks läheks ning saan nädalavahetusega piisavalt puhata. Kuu viimased kaks nädalat peaksin töötama paraleelselt kahes kohas kokku kuus päeva nädalas… Nii et mul on tõesti hädasti vaja täitsa terve olla.

Mis muud, kui katsun iga vaba hetke voodis veeta, puhata, häält hoida ja võimalikult palju magada. Ja loodan, et saan terveks 🙂