Kui Maris Eestis käis, sain temalt hilinenud sünnipäevakingiks Apollo kinkekaarte. Käisin küll mitu korda poes uitamas, aga ei suutnud kuidagi otsustada, mille peale sooviksin neid kulutada.
Mai lõpus lugesin, et ilmub Minu Eesti 3. Esimene mõte – kahju, et varem ei ilmunud, oleks saanud sünnipäevakingiks paluda. Järgmine mõte – aga ma ju saangi :D
Kui Tartus Kessul külas käisime, siis soovitas ta meil minna perega Supilinna Salaseltsi vaatama, et olevat tõeliselt mõnus film. Eile käisimegi. Muidugi oleks võinud ette teada, et kui filmis on midagi vähekenegi actionit meenutavat, siis Plika hakkab kartma ja ei taha vaadata… Pidime talle üsna filmi alguses vanaema järele tellima, kolmekesi vaatasime lõpuni.
Tõsiselt hea film oli, sobilik nii suurtele kui väikestele. Väga soojalt soovitan! Mulle tavaliselt Eesti filmid pigem ei meeldi, reeglina on need sünged või masendavad. Aga see oli lahe – lõbus ja põnev ja eestlaste kohta hästi näideldud. Ma armastan Tartut ja Supilinna, ka sellepärast oli vaatamine nii nauditav. Ja väga vahvalt oli kokku miksitud vanaaegsemat sorti väljanägemisega elukeskkond ja riided tänapäeva moodsa tehnikaga – läpakate ja nutikatega.
Ühesõnaga absoluutselt suurepärane sünnipäevakingitus :)
Aitäh filmisoovituse eest! Me oleme kohe-kohe koju tulemas ja kuna kino on nagunii plaanis, siis võiks selle soovituse arvesse võtta. Kui vana(de) lastega sa käisid? Me läheks 5- ja 7-aastastega, aga film peab siis ikka eriti põnev olema, et nad 1h 45 min paigal püsiksid. :D
Raamatut tahan ka väga lugeda, aga värskena ei raatsi osta ning raamatukogus ei saa ilmselt niipea löögile. Seega ma veel kannatan. :D
Kui tegu pole just nii ara isendiga, kui minu kuuene plika, siis usun, et 5 ja 7 küll naudiks seda filmi. Või noh, eks sa ise tunned oma laste iseloomu kõige paremini… Minu peaaegu viiene igatahes vahtis, silm punnis. Ütles, et vahepeal oli küll natuke hirmus, aga see teda vaatamast ei takistanud :D
Minu-sarja laenutan ma enamasti just raamatukogust, ainult Epu ja Justini raamatud on kodus olemas. Niisama raamatukogus löögile ei pääsegi, aga õnneks on võimalik ennast järjekorda panna, mida saab teha ka netis. Kui siis aeg minuni jõuab, tuleb e-mail, et teie nimele on reserveeritud see-ja-see, tulge järele. Ma reserveerin põhimõtteliselt kõike… Abikaasa töötab kesklinnas raamatukogu kõrval, tema siis viib ja toob, ei pea ise küsima ega otsima, kõik on mu nimele juba valmis pandud. Nad muidu tahavad reserveerija dokumenti või kinnitust, et keegi teine tuleb järele, aga meil oli võimalik määrata üksteist ametikuks esindajaks vms, et saame teineteise raamatuid kätte alati ilma lisaliigutusteta. Jube mõnus.
Oii, ma tahan ka kinno. Nii kibelen seda filmi näha, aga kardetavasti jõuab see kinokavast enne välja kukkuda, kui mul võimalus tekib.
11.06-12.07 ostetud Supilinna Salaseltsi kinopiletite vahel loositakse välja 2000 väärtuses Estraveli reis, nii et topelt põhjus sulle kinno minemiseks aja leidmiseks. Mina lugesin sellest kampaaniast alles pärast kino kodus ja hakkasin paaniliselt pileteid otsima – kaks on olemas ja ülejäänud kaks on LOODETAVASTI Abikaasa töö juures prügikastis… Need peab kinno loosikasti panema ja ilmselt enne sinna oma nime ja kontakti vms kirjutama – see on ilmselt kinos kirjas, sest FB-s kampaania reeglites seda ei täpsustata. Igatahes – planeerige üks Tartu päev ja leidke keegi, kes oleks nõus kaks tundi magavat Mesilast kärutama, kuni te kinos käite. Või Härra jalutab Mesilast, kuni sa kinos oled. Peaasi, et saaks vahetult enne filmi täis tangitud, siis peaks ju täitsa okei olema :) Eeldusel, et mõni seanss on sobivalt Mesilase pikema une ajal. See on tehtav :) Tehke ära :) Aga reisi ma tahaks tegelt ise võita, sest kui sa nüüd mõtled, kui palju sina oled viimase kümne aasta jooksul maailmas ringi reisinud ja kui palju mina, siis noh :P :P Õiglane oleks, eks.