Igal suvel sama jama

Puuküttega elamise rõõmud 😀

Nagu näha, siis eriti kaugele me asjaga jõudnud pole ja see, mis tehtud, on peamiselt tänu Abikaasa vanematele, kes meil eile õhtul abiks käisid. Täna jätkame. Ja need on vaid pliidipuud, ahjupuid pole me veel mitte tellinudki… Aga noh, viimaseid ei pea vähemalt ise saagima, jääb ainult ladumise vaev, läheb kiiremini.

Eile hommikul ärkasin enne üheksat, et paigutada karpidega sügavkülma 6kg mustikaid. Siis pesin kaks masinatäit pesu ja toimetasin muidu ringi. Kell üks jõudsin lõpuks hommikust süüa. Siis sain mõned tunnid puhata ja oma asjadega tegeleda (loe: eelmise aasta pilte blogi jaoks sorteerida), õhtupoolikul möllasime puudega. Sedagi mitte nii palju, kui oleks tahtnud, sest nälg võttis silmanägemise ära ja miski hetk tuli lihtsalt poodi minna.

Täna ärkasin sama vara ja läksin tööle kolleegi sünnipäeva tähistama. Abikaasa läks ka tööle, lapsed alles magasid. Noil puhkudel, kui vaja hommikul veidikeseks ära minna, paneme ukse lukku ja jätame lastele kirja. Siin on minu tänane ja üks Abikaasa oma eelmisest nädalast:

Koju tagasi jõudnud, leidsin eest järgmise vaatepildi:

Eilsest õhtust pliidile jäänud makaronipann oli lauale tõstetud ja sealt endale multika kõrvale hommikusöök skooritud. Asjalikud, pole midagi öelda 😀

Nüüd saatsin lapsed sõpradega randa, riputasin ühe masinatäie pesu kuivama ja panin teise pesema, naudin üürikest rahu ja vaikust. Paari tunni pärast läheb möll edasi täpselt samamoodi, nagu eile õhtul.

Tegelikult peaks katsuma õhtusöögi suhtes ETTE mõelda ja selle tarbeks juba poes ära käia, aga ma just sõin lastega lõunasöögiks eilsest ülejäänud makarone ja ei taha söögile mõeldagi 😀 Lootusetu. No ma katsun ennast siiski kokku võtta mingi hetk. Või siis lasen Abikaasal töölt tulles poest paar pakki pelmeene tuua – nagunii keegi puude kõrvalt suuremalt kokata ei viitsi.

Fotomajandus edeneb jõudsalt – juuni lõpus alustades vajasid üle vaatamist kõik kaustad alates maist 2013. Praeguseks on täpselt aasta tehtud ning aasta veel ootel. Mis muud, kui võiduka lõpuni!