Tänased rõõmud on taas parem kirja panna hariliku postitusena, tuleb hallatavam tekst.
Päeva esimene pool möödus külaliste tähe all. Imemõnus rahulik hommikusöök ja jutustamine, misjärel pakkisime kõik autode peale ja sõitsime munamäele kelgutama. See tähendab – lapsed kelgutasid, mehed valvasid, meie Haidega läksime linna peale jalutama 😀
Kui mäel möllamisest küllalt, läksime kohvikusse. Plika nimega kohvikusse 🙂 Me polegi seal temaga varem käinud!
Siis saatsime külalised Tallinna poole teele ja läksime ise enne kojuminekut uitmõtte ajel rannast läbi. Seal oli lihtsalt imeline! Ja nii kahju, et sinna koos külalistega minna ei saanud… Oli täiesti tuulevaikne, päike paistis, lumi oli nii valge ja pehme… Ja meri oli kaldast vaikselt jäätuma hakanud, nii et me saime käia jää peal ja tunnetada, kuidas seal all vesi õõtsub. Väga mõnus ja sürr oli.
Mõnes kohas vajus jääst läbi ka, tükk tegemist oli lastele seletamisega, et võiks siiski mitte väga palju vees solberdada, mis siis, et saabaste alumine osa on kummist – äkki oleks siiski parem, kui püksisääred hiljem päris läbimärjad poleks 😛
Õhtupoolikul viisime lapsed Abikaasa ema poole ja käisime shoppamas. Kuna see ei kuulu kohe kindlasti Abikaasa meelistegevuste hulka ja ka rahaline pool senini ei soodustanud, on tema riidekapp olnud juba pikka aega üsna nukras seisus. Ütleme nii, et oli üsna viimane hetk seda uuendada, ühtlasi ka motivatsioon uusi asju soetada, ühtlasi ka rahalised võimalused seda teha.
Nii et põhimõtteliselt me kulutasime paari tunniga riietele ja jalatsitele umbes-täpselt selle summa, mis meil siiani autolaenuks läks 😛 No ja siis veel ostsime lastele Lego advendikalendrid kah 😛
Ma põhjalikult ei viitsinud pildistama hakata, aga ühe pildi siiski tegin meie tänasest saagist. Väga hästi just detaile näha pole, aga mingit aimu saate.
Kõige suurem rõõm on ilmselt selle üle, et Abikaasa sai endale Ecco saapad, mille täishind oli €165, kõigest €89 eest. No lihtsalt super 🙂 Pea sama suur rõõm selle üle, et leidsime talle Cropptownist uue dressipluusi. Ei olnud küll kõige odavam – €35 – aga täpselt tema värvides ja väga praktiline. Sama mustriga T-särk ka. Ja siis veel üliäge Mosaici tumesinine mummudega triiksärk, mida täishinnaga poleks kindlasti ostnud, aga poole hinnaga – €20 – super. Istus ideaalselt. Ja siis veel üks pikkade käistega pluus Takkost ja mõned paarid uusi sokke kah.
Minul polnud plaanis midagi osta, aga kuni Abikaasa Shus jalatseid proovis, uurisin mina müüjatelt, kas mu lemmikkott, mis enne oli nähtaval kohal väljas, on tõesti ära müüdud. Nägin seda täitsa juhuslikult umbes kuu aega tagasi – jäi poest mööda jalutades silma. Ma olen ammu uut musta õlakotti otsinud, aga jällegi – sada nõudmist, polnud seni lihtsalt sobivat leidnud, nii suur häda polnud ka. Tuli välja, et on täitsa alles – lihtsalt teise kohta tõstetud.
See kott oli üsna ideaalne – mahukas, täpselt sellise kujuga, nagu mulle meeldib (ei ole liiga lai, vaid kõrgem), hoiab vormi (mulle liiga pehmest materjalist kotid ei meeldi, sealt on nii halb midagi üles leida), piisavalt palju taskuid, et võtmeid, rahakotti ja muud pudi harjumuspäraselt omadel kohtadel hoida (st senise kotiga sarnaselt)… Lihtne ja ilus 🙂 Ja see hõbedane osa meeldis eriti – kuna kannan viimasel ajal päris palju ka halli, olin pikalt mõelnud, et oleks mõnus, kui saaks mõne hõbedase õlakoti. Samas kui õlakotti värvi pärast vahetada ma üldse ei viitsi. Ühesõnaga ideaalne – kahevärviline, samas neutraalne ja kõigega sobiv.
Maksis €50. Ja ei teagi, kas nahk või mitte, sest tootja sildil oli kirjas, et on, aga müüja ütles, et poe poolt lisatud sildil ei olnud. Naha eest on see summa ok, kunstnaha eest mitte nii väga. Kaalusin, mis ma kaalusin, aga ära ma selle koti ostsin – ja maksin €45, oma maja töötaja eelised. Mul on nüüd nimelt uus suhtumine rahasse (küllus! nüüd ja alati!) – ühesõnaga tundsin, et olen selle ära teeninud, nüüd ja kohe 🙂 Ja no… NII rahul olen. Tõstsin kõik asjad vanast kotist uude ümber ja lihtsalt super on.
No ja siis leidsin täiesti juhuslikult kingad kah veel! Mõtlesin sügisel korduvalt, et tahaks musti kinnisemaid madalaid kingi – mul on mustad baleriinad, mis on suvised ja mustad kinnised kingad, mis on 6 cm kontsaga… Aga madalaid ja kinniseid polnud – vahel on just neid vaja. Ja nüüd siis vaatasidki mulle näkku ühed ägeda välimusega isendid, oli minu numbrit ja maksid kõigest €19. Ja ennäe – olid ka jalas täitsa parajad ja mugavad! Nii nad minuga kaasa rändasid. Kanda saan muidugi alles umbes poole aasta pärast 🙂
Ühesõnaga – rõõm, puhas rõõm. Hommikupoolikul seltsielust, õhtupoolikul shoppamisest.
Ja päeva väljakutse? Eks ikka see, kuidas olla zen ka siis, kui endal pole juhtumisi kõige parem enesetunne (väsimus, nälg) ja lapsed otsustavad käituda mitte kõige eeskujulikumalt (iga pisiasja peale tülli minna, üksteist üles keerata). No muidugi, puhata ja süüa ja rahulikuks jääda, aga…. Noh, ütleme nii, et arenemisruumi on 🙂 Õnneks on see hea asi, et kui ka olukord natuke käest ära läheb, saab ennast ikka kokku võtta ja rahulikult istuda ja kallistada ja rahuneda ja rääkida ja leppida… Ja siis on jälle kõik korras 🙂
Ja kui osta lastele ettehoiatamata legod, võib muidugi kuulda vaid vaimustunud hüüdeid “Aitäh, ma armastan sind! Täna on maailma parim päev!”. Nüüd nad peavad ainult iseloomu kasvatama ja peaaegu kuu aega kinnist karpi imetlema. Ei lubanud isegi kalendrit välja võtta, enne kui detsember käes 😛