Ma olen olnud 184 cm pikk alates nii umbes üheksandast klassist 🙂 Ma olen oma pikkust alati jumaldanud.
Ja mu pikad-pikad jalad, nende kohta olen oma elus kindlasti kõige rohkem komplimente saanud. NII lühikesi seelikuid kui kahekümnendates ma enam ei kanna, aga see-eest kannan nüüd lihtsalt palju rohkem seelikuid kui vanasti.
Pikk olla on hea. Mulle meeldib silma paista. Näen igale poole. Ulatan igale poole.
Jätan selle postituse lühikeseks ja konkreetseks, sest töö ootab. Ühtlasi ka sellepärast, et pikemalt olen tegelikult juba ammu kirjutanud – siin.
Pikk olla on absoluutselt äge, nõus. Ainult et riiete leidmine on aegajalt error 🙂
Ja mina pean end oma 175 cm juures pikaks ja olen elus omajagu unistanud lühem olemisest, ups 😀