Igakevadine rõõm
2016
The morning after
Mul oli juba pärast rabamatka üsna võimatu esmaspäeva hommikul töölainele saada, aga nüüd tundub see veel võimatum.
Eile hommikul ärkasin veel paralleelreaalsuses, päike paistis igast aknast sisse ja tõusmine polnud kuigivõrd keeruline. Mingi aeg hiljem sain teada, et olin magama jõudnud pool kuus. See hetk, kus sa oled mingil põhjusel mõelnud, et võib ju öösel kaua üleval olla, kella keeratakse tund aega tagasi. Avastades järgmisel hommikul, et hoopis edasi keerati. Ja sellegipoolest imestades, kuhu kurat need tunnid kadusid.
Juba eile õhtul hakkas reisipohmell kohale jõudma, tänaseks on see ainult süvenenud. Ja siinkohal pole paslik rääkida pohmellist selle sõna traditsioonilises mõttes – hoolimata nädalavahetusel ära joodud siidritest olin kogu aja purukaine ja terve viimase öö jõin ainult vett. Vanusega kaasnev kiiks, järgmisel korral tean, et pole suurt mõtet raha kulutada.
Tunne on küll, nagu oleks 22, aga ennast argireaalsusesse tagasi kiskuda on äärmiselt keeruline. Lisaks on pärast kolme võrdlemisi lühikeseks jäänud unega ööd olemine täpselt selline, nagu oleks terve päeva puid teinud ja terve öö saunalaval vedelenud.
Täna hommikul ei tahtnud kohvi nähagi, süüa samuti mitte. Ainus, mis vähekenegi erutas, oli C-vitamiin greibimahla näol. Mõistus sundis veidi kraami tööle kaasa võtma, midagi tuleb hommikul ometi näksida.
Sünnipäeva järelkaja. Neljapäeval läks nii kiireks, et ei jõudnud pildistadagi. Ema toodud lilled, Kristheli ootamatu üllatuskingitus, mis on küll mõeldud kuumadele jookidele, aga sobib suurepäraselt ka mahlale, ja kolleegi saadetud pipar…
Mis oli algselt selline:
Nüüd peab katsuma vägisi nädalavahetuse peast välja lükata, et kuidagi töölainele saada.
TIKKER 32
Esimest korda, kui ma oma sünnipäeva sel värvilisel kombel blogis teadustasin, olid numbrid täpselt samad, ainult vastupidises järjekorras. Vaatasin just kõik märtsikuud üle, olen olnud küllaltki järjepidev, ainult eelmisel aastal jäi vahele, sest siis ma olin haigusega täiesti siruli maas. Sel aastal aga jätkame traditsiooni.
Mul ei olnud plaanis täna üldse eriti tähistada, aga päev oli väga armas.
Hommikul ärkasin, vaatasin kella – äratus oleks pidanud olema veerand tundi tagasi. Mu telefon oli öökapilt kadunud, Abikaasa voodist läinud, magamistoa uks oli kinni, köögist kostus sosistamist. Eks ma siis unelesin ja ootasin, kuni perekond mind äratama tuli.
Esimesed sünnipäevalilled olid aias:
Kolleegidega tähistame tööl alati, see on traditsioon. Kui kellelgi on sünnipäev, tuleme kõik kell üheksa kokku, sööme head-paremat ja jutustame tunnikese. Nii ka täna. Tegin meie lemmikuid küüslaugujuustuga rukkikorvikesi, küpsetasin tatraküpsiseid ja pressisin apelsini-greibimahla. Abikaasa oli nunnu, aitas mul hommikul töö juures sättida, ehkki jäi ise sellepärast tööle hiljaks.
Sain kolleegidelt kingituseks Estonia spa kinkekaardi. Saabki sinna uude osasse minna, ammu olen tahtnud, äge. Päeval käis Abikaasa ema läbi – ütles, et ta teab, et lilled mul ei püsi, tõi nende asemel suure ananassi. Lihtsalt super 😀 Ja ülemused saatsid imeilusa lillekimbu, mis nüüd mul tööl olemist kevadiseks teeb:
Kell kaks oli Poisi arenguvestlus (sellest pole midagi pikemalt rääkida – kõik on nii, nagu peab) ja Abikaasa arvas, et mis ma ikka enam tööle tagasi lähen. Tõepoolest, miks… Kodust köögilaua tagant sai sama edukalt tööd teha.
Leidsin OMA postkastist õigel päeval SÜNNIPÄEVAKAARDI – ümbrikus, margiga, nagu päris 😀 Kaidi saatis. Ja Plika joonistas mulle ka kaardi, väga nunnu ja kevadise:
Õhtupoolikul käisime söömas Krooni kohvikus. Me oleme sealt kordi mööda sõitnud, aga pole kunagi tulnud pähe sisse astuda. Nüüd läksime sellepärast, et kuskil FB grupis kiideti nende vegan menüüd. Noh, me küll sõime liha 😀 Aga kohvik ise oli ütlemata armas ja kindlasti läheme sinna veelgi.
Olen kogu aeg mõelnud, et meie nö kodukohvik on Hahni pubi, tegelikult asub Krooni kohvik täpselt sama kaugel, lihtsalt teises suunas ja veel poole lähemal on Murumaja kohvik, mille pani käima mu lemmikkolleeg endisest töökohast, kelle puhul ma tean, et ta teeb südamega ja väga tervislikku toitu… Aga kunagi ei tule meelde sinna minna, täiesti häbiasi. No lahtiolekuajad on sellised, et kui meil tuleb väljas söömise mõte, on see reeglina kinni. Aga täna oleks küll võinud minna. Kahjuks tuli see pähe alles siis, kui Krooni kohvikus arvet maksime. No ja seal oli ka tore. Nii et teine kord siis.
Pärast kohvikut võtsime lapsed ja viisime nad Abikaasa õe hoida, sest meil olid ostetud kinopiletid. “Klassikokkutulek” sai lõpuks ometi ära vaadatud – tükk aega ei saanud jaole, nüüdki veel tuli piletid päev varem osta, et vähekenegi norm kohad saada. Aga film oli äge! Labane, nagu hoiatati, aga naljakas sellegipoolest. Ja piisavalt põnev, kordagi ei tulnud isegi pähe mõte, et võiks kella vaadata vms.
Seejärel korjasime lapsed peale ja sõitsime mu töö juurest läbi, et paar päeval maha ununenud asja võtta. Ja kuna olin Poisile lubanud, et läheme vaatame, kas Rimi reklaamlehes oli see Lego pakkumine, kus saab teatud summa eest teatud Legosid ostes kingituse, siis uitmõtte ajel läksime Rimisse sisse Legosid vaatama. Enne sai kokku lepitud, et täna midagi ei osta, ainult vaatame. Ja seekord see tõesti toimis – lapsed vaatasid tükk aega, rahulikult, õpetasin neid hindu vaatama jne. Lust ja rõõm oli lastega poes olla. Endal oli ka tuju hea, kõht täis, kannatlikust küllaga – nii me seal siis olime. Rõõm nii väikesest asjast 🙂
Sellel “vaatamisel” oli tegelikult tagamõte ka (mida lapsed küll ei teadnud) – märkasin, et Rimis on neljapäevast pühapäevani kõik mänguasjad -30% ja mõtlesin, et ostaks äkki lastele mõne Lego või… No ma pole siiani otsustanud, kas on ikka vaja. Aga vähemalt sondeerisin nüüd pinda, mis neile meeldida võiks. Ja üks asi, mida nad on ammu palunud, on hoopis mõõk ja kilp (no teate, sellisest pehmest materjalist) – neid komplekte nägime ka seal. Nojah, eks näis. Läksin teemast välja, tüüpiline.
Koju jõudsime pool üheksa, sõime kiirelt päevast üle jäänud korvikesi, viinamarju ja küpsiseid, siis läksid kõik ülejäänud magama, mina olen veel ainsana üleval, aga väsinud, nii et ongi aeg ka tuttu minna.
Igal juhul oli väga tore päev. Vaikne ja armas 🙂
Veepudelite saaga jätkub
Siin postituses kirjeldatud põhjaliku eeltöö tulemusena valisin välja Lakeni. Deklarirahad on nüüd käes, mingi hetk mõtlesin pudelid ära osta. Valisin välja, milliseid tahaks, lõpuks tuli pärast kirjavahetust Lakeni klienditeenindusega välja, et enamik lastekaid on otsas (sh muidugi ka need, mis me olime välja valinud) ja juurde neid enam ei tehtagi.
Ja nüüd ma siis ei suudagi otsustada. Alustame kasvõi suurusest, valikus on kolm varianti:
Väikest oleks kõige kergem kaasas kanda, samas saab see ju nii kiiresti tühjaks… Kuna laste kujundusega olid väikesed, siis mõtlesime, et okei, neile siis need. Abikaasa ütles kohe, et tema tahab kõige suuremat. Mina mõtlesin alguses keskmise peale, aga kipun praegu ka pigem kõige suurema kasuks kalduma, sest kunagi tööl meeldis mulle kasutada just Eviani 750ml varianti nii mahu kui “kaanega” korgi pärast (muidugi oli too plastikpudel suht olematu kaaluga, samas kui nüüd kahekordse seinaga roostevaba teras on üsna arvestatav kaal lisaks veele endale) ja pildil näha olev äge kujundus on ka ainult selles suuruses. Teise võtaks punase.
Lastele said algselt valitud vasakul pildil olevad pudelid, aga saada on vaid sellised. Plika oleks nõus võtma ka maasikaga ja Poiss delfiiniga. Kui nad oleks kolmesed, võtaks küll, aga mõeldes nende praegusele vanusele ja tulevikule, tunduvad veidi titekad. Mõtlesin, et võtaks siis äkki neile ka tavalised ja äkki siis ka kohe keskmises suuruses. Samas oleks need siis ju ka raskemad ja UK Amazonis miskipärast ühevärvilisi keskmises suuruses saada polegi. 
Sellises suuruses on saadaval ainult kaks piltidega varianti (siin lõpust teine ja kolmas), kumbki eriti ei meeldi. Pluss mina ja lapsed eelistame sellist korki, nagu on laste pudelitel, mis tuleks aga tavaliste pudelite puhul veel £4.99/tk eest lisaks osta, samas kui lastekatel on need juba vaikimisi ja seal oleks võimalus osta pudelid ka koos kotiga – mille puhul ma ei suuda ka otsustada, ühest küljest ma näen täitsa mingeid suviseid käimisi, kus see oleks mugav, teisest küljest – kas on ikka mõtet?
Plikale sobiks maasikas ju kunagist hüüdnime meenutades otsekui rusikas silmaauku, samas on see mu meelest siiski pigem väikese tüdruku, mitte koolilapse pudel. Delfiin on kohe täiesti suvakas, samas kui see siiliga pudel on mu meelest kohe eriti äge ja suur lemmik, ma isegi leidsin ühe Saksa veebipoe, kus seda veel müüakse (kirjutasin ja küsisin üle, on tõesti olemas). Riigisisene postikulu on €3.90, selle ma oleks veel nõus juurde maksma, Eestisse aga €15, mis ei tule kõne allagi. Kui oleks keegi, kes Saksamaalt tulemas oleks ja selle ära tuua saaks, aga no ei tea kedagi.
Või no kurat teab, võib-olla polegi need nö spordikorgid üldse head, äkki peaks lihtsalt tellima ära endale suured, lastele väikesed ühevärvilised keeratavate korkidega ja asi vask 🙂 Võta siis kinni, mis kõige parem variant oleks. Hetkel oleks eelistus number üks vist ikkagi leida keegi, kes Saksa suhtes aitaks (sest see siil on lihtsalt NII ÄGE) ning tellida ülejäänud Amazonist, Plikale sel juhul maasikaga variandi. Sest no ta ju ikkagi on Maasikas. Aga kuni ma pole Saksa suhtes selgust saanud, ei saa ju ka Amazonist midagi tellida, sest äkki peab ikka lõpuks kõigile sealt tellima…
Kiiret rangelt võttes muidugi pole, veepudelite olemasolu on aktuaalne vaid reisidel ja suvel. Reisimas me just eriti tihti lastega ei käi ja suveni on veel aega… Samas võivad needki vähesed variandid ajaga otsa saada, seega tahaks siiski asjaga ühele poole saada.
EDIT: Juhhei, ma ei ole veel harjunud faktiga, et mul elab Saksamaal täiesti isiklik sõber, kelle aadressile on nüüd siilikesega pudel tellitud. Nüüd on järgmine küsimus, kas keegi on äkki UK-st lähiajal Eesti poole tulemas? Sest noh, kui mul oleks võimalus see €10 Amazoni postikulu pealt säästa, siis ma hea meelega kasutaks seda 😛
EDIT2: Juhhei, Alice tuleb kahe nädala pärast Eestisse ja ülejäänud pudelid said tema juurde tellitud. Küll on tore, kui on palju rahvusvahelisi sõpru. Maailm on me küla või kuidas see väljend oligi.