Pallide mängimise kõrvalt olen ka pea kõik teised Kingi mängud ära proovinud – enamik jätsid täiesti ükskõikseks, paari veidi mängisin. Kuna aga pallid said läbi ja mingi hetk tekkis soov asenduse järele, sai uueks lemmikuks Candy Crush, mis on Eesti mastaabis tunduvalt popim kui minu pallid.
NII suur lemmik see pole 🙂 Mis tähendab, et mängimisse jäävad pikemad augud ja mul on selle üle ainult hea meel – nagu öeldud, ajaga on targematki teha 🙂 Samas tuleb vahel sihuke iha midagi värvilist ritta lükata… Ja siis teengi oma kommimängu jälle lahti.
Vahel on pikemate mängupauside põhjuseks raskel tasemel kinni istumine, vahel lihtsalt ajapuudus – tihti need kaks kombineeritult. Kui ikka kuidagi edasi ei saa, pole kannatust mängida ja nii jääbki. Kunagi tekib aga jälle üks vaikne hetk ja proovin ja… Saan tehtud. Ja siis on nii põnev edasi pürgida. Võistlusmoment on minu jaoks osa mängurõõmust – sellepärast mulle meeldib FB-s mängida, teiste “teekond” on ka näha. Esialgu on eesmärk on tihedast täpirivist välja saada, esimeseks saamise soovi mul hetkel veel pole 🙂 Sest ma ütlen, ma pigem mängin vähem kui rohkem 🙂 Vahepeal oli pikem paus, puhkuse ajal sattusin jälle mängimise lainele, nüüd mängin ehk korra-paar nädalas, kui juhtub vaba hetk olema.
Hetkel on tase 414 ja esimene eesmärk oleks kuskil 500. Eks ma kunagi jõuan.
Räägitakse ju, et täiskasvanuna kipume ära unustama, kui tähtis on mängimine. Minu sisemine laps on väga tänulik, et selline tore mäng olemas on 🙂