Eelmise nädala neljapäeval tahtsin Plika suure uhke sünnipäevaks saadud lego lossi kokku panna, polnud juhust seda varem teha. Selleks, et millegi kokku panemiseni jõuda, tuli aga kõigepealt kõik jupid miskit pidi ära sorteerida, et oleks üldse võimalik midagi üles leida… See võttis terve neljapäeva õhtu, reede õhtu ja pool laupäeva ka 😀
Annika käis külas, aitas ka sorteerida… Õhtul üheksa paiku sai see lõpuks tehtud ja sain asuda lossi ehitamise kallale. Lapsed läksid 22-23 paiku magama, mina ehitasin edasi. Kell kümme oli seis selline:
Ja kui ma ükskord omadega valmis sain, avastasin, et kell on kolm… Ajataju oli ikka täiesti ära kadunud.
Vasakpoolse lossi ehitas Annika, parempoolse mina. Oli tükk tegemist, ütleme nii 😛
Siis korjasin paar minutit legosid kokku, vahepeal keerati kella. Kui eelmine pilt oli tehtud 2:59, siis järgmine juba 4:01 😀
Laupäeval ma mitte midagi muud teha ei jõudnudki – 11-12 paiku alustasin legode sortimist, neljast sõime hommikust, kümnest õhtust, lõpetasin öösel kell neli. Arvutit ei teinud kordagi lahti.
Pühapäeva hommikupoolikul panin veel ühest Plika uuemast legost pool kokku, teist poolt enam ei viitsinud, sest mingi jupp oli kadunud. Võtsin ennast kokku ja olin veidi asjalik ka, pesin nõusid ja pesu.
Siis tuli meelde, et enne kolmapäevast Kõige Viimast Osa on vaja seitse varasemat osa Bonesi ära vaadata. Nagu tellitult läks Plika sõbrannale külla ja Poiss Abikaasa ema juurde, kus Abikaasa õepojad juba ootasid – nii et kodus valitses õnnis rahu, ülejäänud päeva vedelesimegi voodis ja vaatasime Bonesi.
Õhtul tuli vahepeal paus teha, et koju jõudnud lapsed puhtaks küürida ja täis sööta, siis sai nad magama panna, et maratoniga jätkata. Kell pool kümme tuli kõigele lisaks meelde, et erandkorras tuleb hilisõhtul paar tundi tööd teha, nii et Bonesi viimaste osade vaatamise kõrvalt sai seegi ära tehtud.
Küll oli mõnus terve nädalavahetus maha lebotada!