Esialgne idee on pärit ca 3,5 aasta tagusest ajast – tundus suurepärase sümbolina sisenemaks kolmekümnendatesse. Miskipärast jäi aga toona teostamata.
Nüüd nägin hansapäevadel Kaidi kaelal kassi tätoveeringut ja ideepoeg hakkas jälle idanema. Veidi üle nädala hiljem küsisin talt kontakti, googeldasin veidi tikri pilte ja saatsin järgmine päev salongi kirja. Ning kõigest pool nädalat hiljem saigi tehtud! Küll esialgsest kujutluspildist mõnevõrra suuremana, aga mu meelest on tulemus täiesti oivaline 😛
Ma tätoveeringutest reeglina suuremat lugu ei pea, aga reeglitel on teatavasti erandeid. Ja sinu tikritäto ongi üks seesugune erand! Hea idee, ilus kujundus ja mõistlik paiknemine.
Väga vahva!
Oli valus ka?
Alguses oli väga okei, kerge torkimine vaid. Kui värvima hakati ja seega samu kohti uuesti üle tegema, läks valusamaks, siis ma juba kasutasin veidi ebatsensuurseid väljendeid 😀 Miski hetk ta pani mingit geeli, mis tegelikult olla vaid paistetamise alandamiseks, aga mul võttis valu ka ära, nii et ideaalne – lõpp jälle lihtne. Kokkuvõttes – kartsin hullemat 😀
Päris lahe! Ja kui keegi nime küsib siis keerad kukla 😛
Kiidan heaks 🙂 Superäge!
Ma kärgin minia ja pojaga kogu aeg,et need on tätokasõltuvuses,kole,kole,kole. Aga see siin, see on Eesti! Mulle väga meeldib see tikrivärk!