Õnn on peidus minu kodus, minu väikses toas
Kodupaik on mulle kallis, seda hoida tean
/- – -/
Siin on see maa, kus ma suureks sirguda tahan
Siin on see maa, kus ma õnnelik olla vaid saan
Siin on see maa, kus on minu pere ja kodu
Siin on see maa, kus ma õnnelik olla vaid saan
/- – -/
Ester Murrand / Margrit Kits
Ma väga loodan, et mingil hetkel pannakse Youtube’i üles video sellest, kuidas ligi 2000 last seda laulu laulavad… See oli vägev. Tõeliselt ilus lugu, üks mu uus lemmik. Kohalike muusikaõpetajate looming.
Eile oli Pärnumaa laste laulupidu ja terve päev möödus selle tähe all. Hommik algas 10.20 Vallikäärus kogunemisega. Seejärel mitu proovi, vanemate jaoks ootamist 🙂 Ilm oli õnneks ilus, laulud samuti, seega oli see ootamine puhas rõõm. Nalja sai ka, sest proovid sisaldasid endas dirigentide poolseid kommentaare ja suunamisi. Üks neist oli üpris, hkhm, värvikas kuju… 😛
Hommikuste proovide ajal paistis päike lauljatele otse näkku, nii et neil oli seal lõpuks üsna piinarikas… Mina, külmavares, istusin päikese käes ja nautisin täiega 🙂 Õnneks jäeti viimane proov ära, nii et saime pisut pikema paaritunnise pausi. Oli aega maha jahtuda ja puhata, et siis uuesti rongkäiguks koguneda.
Vaatan, et rongkäigust endast ma ei teinudki ühtki pilti, ainult kogunemise melust paar klõpsu…
Pool viis õhtul oli taevas õnneks veidi pilvine ja olemine nii lauljatele kui publikule tunduvalt mõnusam 🙂
Eks meil tuli päeva jooksul tänu palavusele ja ühe noorhärra tujudele ka värvikamaid hetki ette, aga üldiselt oli ikkagi lihtsalt super. Teate ju küll seda tunnet, mis valdab mingi suurürituse ootuses… Olgu see siis rattaralli või laulupidu 🙂 Palju inimesi ja ilus ilm ja… Eriline. Mõnus.
Nii uhke oli olla tänu lastele osake sellest ja kõndida rongkäigus waldorfkooli nime all. Ehtne laulupeo tunne toodi koju kätte 🙂