August 2018

Kuidas ma jaanalinnumuna keetsin

Eksabikaasa tõi mulle miski hetk jaanalinnumuna. Ma ei osanud sellega tükk aega miskit pihta hakata. Kiire googeldamine ütles, et see vastab 22-24 kanamunale – ei osanud välja mõelda, mida sellisest kogusest küpsetada, ei tahtnud ka korraldada omletipidu kahekümnele 😛 Toorest munast osa “välja laskmine”, et ülejäänut külmkapis säilitada (nii tehtavat) tundus kahtlane. Seega leidsin, et kõige lollikindlam on muna ära keeta – keedumuna külmkapis tundus kõige lihtsamini pikema aja jooksul realiseeritav kraam.

Keetsin igaks juhuks kaks tundi. Siis otsisin tükk aega haamrit. Sain kooritud. Tõdesin, et keedetud kujul on valge veel võimsamalt veider kallerdis kui netis nähtud omletipiltidel. Tegin poolest munast majoneesiga mögina. Ülejäänud poolt lisasin osade kaupa igapäevaselt tööle kaasa võetavale lõunasalatile. Lõpuks sai otsa 😀

Maitse oli üsna ok, aga rohkem ei taha. Liiga veider ja ebapraktiliselt suur. Suurematel üritustel hommikusöögipannkookide küpsetamiseks, nagu ükskord Mudal, sobib suurepäraselt, aga kodukasutusse… Pigem mitte, kui te nüüd minu käest küsite. Aga kogemus oli igal juhul põnev!

Ükskord panin paar puslet kokku

Puslemajanduses on viimasel ajal vaikus – viimased kolm nädalat pole üldse pannud. Aga kaks juulis kokku pandud puslet on veel blogikajastuse ootel.

Džunglipusle leidis Soomlane Uuskasutuskeskusest. Hästi ilus pilt, pusle oli küll harjumatult kirju võrreldes mu tavalistega – kui enamjaolt saan jagada tükid suuremateks hunnikuteks ehk nt taevas, maja, auto, lilled jne, siis sel puhul sain küll otsida linde, punaseid ja lillasid lilli, kaslasi… Aga pool puslet käis suht katse-eksituse meetodil. Panin siit ja sealt pisikesi jupikesi. Vahva ikkagi. Viie päevaga panin kokku, ilmselt eriti ei pingutanud.

Kass, kes vahel ikka veidi sassi ajab, sai selle pusle puhul suuremat sorti pahateoga hakkama. Ma ei mäleta enam täpselt, kas ma “parandasin” tema tööd pool tundi või isegi terve tunni…

Selle pusle laenas Kaidi. See ajas mind närvi, sest oli LIIGA KIRJU ja nii palju erinevaid pisikesi pilte oli, et millegi kokku panemist ei saanud korralikult nautida. Aga Liis käis ühel nädalavahetusel külas ja koos saime siiski kokku 😛 Säde oli aktiivselt abiks 😀

Skin Deep

Maximas käies jäi kõrvu muusika, mis tõi laia naeratuse näole, sest oli lihtsalt nii mõnus ja hea.

Üks paljudest nutitelefoni võludest on Shazam – või noh, iga äpp, mis muusikat tuvastab. Koju jõudes otsisin video üles, nüüd olen seda kuulanud ja vaadanud ligi kümme korda. Ma tihti muusikavideotest midagi ei arva, aga see mulle nii meeldis. Kõik need mõnusad esitajad, aga minu absoluutne lemmik oli muidugi tšello. No ok, ja saksofon ka. Kõik oli hea.

Playing for Change liikumise kohta lugesin veidike, tundub väga äge, nende lugusid kuulan mõni teine päev edasi.

Üleüldse peaks endale uut muusikat otsima – blues ja jazz, tšello ja saks, mmm…

See lugu on küll eelkõige nahavärvile pühendatud, aga sobib nii suurepäraselt lihtsalt kogu elule 🙂

I said son it all comes down to just one simple rule
That you treat everybody just the way
You want them to treat you
Yeah

Skin Deep
Skin Deep
Underneath we’re all the same

Scroll to Top