Nii, tuleb kähku kirja panna, enne kui uued emotsioonid peale tulevad 😛
73. Arnold Schwarzenegger “Total Recall: My Unbelievably True Life Story” 5/5 (656lk, 29. august – 17. september) – Klari kirjutas sellest nii köitvalt, et võtsin kohe lugemisnimekirja ja vaimustusin samamoodi. Goodreadsis kirjutas, et raamatu teine pool läheb igavaks, sest see on kõigi tema poliitiliste otsuste õigustus – no seda küll, et võib-olla algus oli huvitavam… Aga mul oli ausalt sellest poliitikast ka täitsa põnev lugeda. No ja see mees ise… Fantastiline. Eesti keeles ka täitsa olemas, otsige raamatukogudest.
74. Delia Owens “Kus laulavad langustid” 4/5 (392lk, 17.-21. september) – seda raamatut kõik jubedasti kiidavad, nii see mu listi sattus. Alustasin inglise keeles, kuid jätsin õige kiirelt pooleli, sest ingliskeelsed looduskirjeldused pole mu tugevaim külg ja arvestades kui palju neid oli, tundus mõttekam eesti keeles lugeda. Hea otsus 🙂 Algus oli igavavõitu, aga mida edasi, seda mõnusamaks läks. Igati nunnu raamat. Ja väga üllatav lõpp. Aga ei spoili siin neile, kes pole lugenud. Soovitan soojalt.
75. Nora Roberts “Hideaway” 4/5 (454lk, 17.-24. september) – nagu alati, nautisin ma meeletult inimesi, kogukonda, suhteid… Algus oli raamatul minu jaoks köitvam, lõpp nagu pisut vajus ära. Aga hea sellegipoolest ja soovitan.
76. Susan Luitsalu “Minu maailm” 4/5 (240lk, 24.-26. september) – ma väga naudin Susani kirjutisi, nii et pole üllatav, et mulle väga meeldis. Aga Minu-sarja puhul on ühe riigi/linna kohta kirjutatud raamatud ikkagi minu jaoks üle kõige, sest seal on võimalus rohkem süvitsi minna.
77. Raul Oreškin “Minu Peipsiveer” 4/5 (320lk, 26.-28. september) – Peipsiääre tegemistele olen seni kaasa elanud läbi Herzi blogi, nii et väga põnev oli lugeda natuke nagu tuttavat, aga samas hästi palju uut, kellegi teise silme läbi. Ja leida loost mitmes kohas tuttavaid inimesi 🙂
78. “Sütevaka lood” 4/5 (216lk, 28.-29. september) – hehe, Klari ka kirjutas sellest just, jõudis must ette 🙂 Minagi Sütevaka vilistlane, küll mõnevõrra hilisem väljalase. Käisin 30. juubeli vilistlaste kokkutulekul ja raamatut oli ka muidugi vaja. Ja no väga muhe lugemine oli. Mõned asjad olid seal pisut šokeerivad – no näiteks, et päris pikalt õpetajad suitsetasid õpetajate toas ja kui aknad-uksed olid lahti, siis oli terve kool tuuletõmbuse tõttu konihaisu täis. Really? 😀 Ma nimelt vist käisin seal juba siis, kui nad veel suitsetasid. Või noh, mina alustasin, kui Ellermaa oli direktor, majas suitsetamise keelas ära järgmine direktor… Ma ei mäleta küll mingit haisu 😀 Ja see, kuidas seal üheksakümnendatel joodi 😀 Ok, seal raamatus oli tegelikult hästi palju muud kui joomine ja suitsetamine, eks, lihtsalt muu polnud nii üllatav. Tore oli lugeda tuttavatest õpetajatest, ajaloost, arengutest pärast mu lõpetamist, üritustest läbi aegade jne. Sütevaka on üks mõnusalt pungine kool, ma ütlen. Mu suur unistus on, et mõni mu laps ka selle lõpetaks, aga nende eest ma valida ei saa ja peale suruma ma neile seda kindlasti ei hakka… Aga kui põhikooli lõpp läheneb, siis kindlasti mainin seda varianti väga aktiivselt 😛
79. Helen Pollard “The Little Shop in Cornwall” 4/5 (298lk, 28.-30. september) – tahtsin lugeda midagi kerget ja nunnut. See raamat oli mu lugerisse sattunud pooljuhuslikult Goodreadsis ette jäämise tulemusena. Autor oli mu huviorbiidis hoopis Prantsuse külalistemaja sarja pärast, mida Minna vist kiitis – need kolm raamatut on mul ka lugeris olemas, aga veel lugemata 😀 Igatahes, raamat oli mõnus ja üsnagi minu tüüpi. Ma lihtsalt ei tüdine eales raamatutest, kus on mõnusalt kirjeldatud väikelinna elu, kogukonnatunnet ja toredaid inimesi. Natukene poolikuks jäi minu jaoks lõpplahendus – “paha” arvasin ma ammu ära, aga üks teine probleem jäi minu jaoks liiga õhku, oleks meeldinud mingi konkreetsem lahendus või edasiminek. Aga nojah, mis seal ikka. Tore raamat igatahes – Minna, sulle kindlasti meeldiks, aga seda eesti keeles veel pole.
Ühesõnaga – taas kord oli tunne, et üldse eriti ei lugenud ja lõpuks tuli kokku seitse raamatut. Nagu ka eelmised kaks kuud 😀 Ja pigem loen ma rohkem kuu lõpupoole. No viimati läks pool kuud ainuüksi Arnoldi seltsis 😀
Ma täna kirjutasin kogu aasta raamatud Excelisse ka, et lihtsamini statistikat teha 😛 Sel aastal siiani 79 raamatut ja 24 820lk. Kuude kaupa aga nii:
| Kuu | Raamatuid | Lk arv |
| Jaanuar | 10 | 3149 |
| Veebruar | 9 | 3098 |
| Märts | 3 | 1095 |
| Aprill | 10 | 3189 |
| Mai | 18 | 4779 |
| Juuni | 8 | 2523 |
| Juuli | 7 | 2478 |
| August | 7 | 1933 |
| September | 7 | 2576 |
| Oktoober | ||
| November | ||
| Detsember | ||
| 79 | 24820 |
Põnevusega ootan, palju aasta lõpuks kokku tuleb. Ilmselgelt rohkem kui 100 raamatut ja 30 000lk, mis mu eesmärgiks oli. Ja ma olen tegelikult niigi suht vähe lugenud 😀
Kusjuures mina ka absoluutselt seda Sütevaka suitsuhaisu ei mäleta! Aga ilmselt oli üheksakümnendatel igal pool suitsetamine nii tavaline, et keegi ei märganudki mingit suitsuhaisu. Joomisega on teised lood, seda ma mäletan väga hästi 😀 Lõpusõrmuste sisseõnnistamiseks läks ikka mitu pudelit veini ju ära!
No alkoholi tarbimist koolikaaslastega tuli ikka ette. Aga ma pigem mõtlen seda, et Kelleris olid peod, kus Saks pidas baari ja kuidas linnavalitsuselt taotleti luba, et õpilastele tutvustada alkohoolseid jooke… Aa, ja siis see, kuidas õpetajatele tehti reegel, et enne kella kahte juua ei tohi 😀 😀 😀 Ulme, ma ütlen 😀
Sütevaka on parim kool jaa, õppimiskallakuga kool. See on kool, kus õppinuid saab kadestada. Kes isa seal käinud või kelle lapsed selle lõpetanud, saavad aru.
Paraku ma arvan, et waldorfkoolist tulijad sinna sisse küll ei saa, teadmised ja tase on ikka öö ja päev või rohkemgi veel. Ei tulista oma suhtumist puusalt, tean kuute seal õppivat last ja tõesti imestan, MIKS nende vanemad neid sinna pannud on.