Järgmise nädala menüü ja kokkuvõte retseptisoovitustest

Sel nädalal läks menüü suhtes kõik võrdlemisi plaanipäraselt – ainult neli päeva tegin süüa, siis oli jääke nii palju, et rohkem polnud vaja, seega osad asjad lükkusid lihtsalt uude nädalasse. Kuna mul on vaja homme kindlasti turule minna ja on plaanis ka üle pika aja autoga suuremasse toidupoodi sõita, oligi vaja täna õhtul menüü paika panna. Läks taas kord võrdlemisi kiirelt ja valutult 🙂

(ma nii igaks juhuks mainin ära, et koolisöögid panen kirja võimalikult lühendatud kujul – seal on alati lisaks arvutult köögivilju, aga koduse menüü tegemiseks on mul vaja vaid võrdluseks liha ja lisandit)

kool kodu
esmaspäev kartul, kapsa-hakklihahautis pad thai
teisipäev lõhesupp köögiviljakotletid
kolmapäev kartul ja kotlet kalasupp
neljapäev tatar chili con carne
reede rassolnik suitsulihaga pasta koorekastmega
nädalavahetus kartuligratään

 

Kui reedel on liiga palju jääke, siis võib-olla lükkub pasta laupäeva peale – vaatame jooksvalt. Kartuligratään jääb ilmselt pühapäevaks.

Ja kui ma juba täna õhtul toidulainele sattusin, siis vaatasin läbi ja korrastasin esiteks kogu oma retseptikausta bookmarkides (kus vanemad lingid võivad vabalt olla ligi 10a vanad) ning seejärel lugesin korralikult läbi ka kõik teie kommentaarid. Retseptikausta lisandus palju uusi linke ja Excelis on nüüd 24 uut toitu, mida tahaks vähemalt korra proovida – see on ikka täiesti ulmeliselt hea tulemus! 😀 Ma olen suht kindel, et paljude puhul jääbki esimene kord ainsaks, aga sama kindlalt leian sealt ka uusi lemmikuid. Igal juhul, inspiratsiooni küllaga, suur aitäh teile kõigile!

Kui korraks õhtusöögiideede juurest kõrvale liikuda, siis mul on sel aastal plaan igasuguseid valmistoite ja poolfabrikaate maksimaalselt vältida – vaatame, kaua jaksan 🙂 Muuhulgas on näiteks kavatsus teha ise martsipani, sest mulle hullult maitsevad martsipaniga küpsetised ja mul on salvestatud mitu ülimaitsvana tunduvat koogiretsepti, mida tahaks proovida. Milleks osta martsipani, kui saab ise teha – tundub väga lihtne, samuti soodsam ja puhtama koostisega.

Samuti tahan jälle hakata ise majoneesi tegema – seda kulub meil ohtralt, ise tehes saaks parema koostisega ning säästaks raha. Ideeliselt oleks ka maitsvam. Reaalsuses on nii, et kui ma kunagi tegin, jäi maitse õline. Kui toona probleemile lahendust otsisin, leidsin näiteks sellise huvitava arutelu. Ma vispeldada ei viitsi, toona tegin saumikseriga selle retsepti järgi ja sealseid kommentaare lugedes oleks pidanud ju nii küll hästi ära segama, seega ei tea, miks mul õlimaitse oli… Saumikser muidugi läks ka vahepeal katki, aga täitsa mõtlen, et peaks uue soetama, sellega on teatud asju mugavam teha. Ja kui saumikseri majonees mul ikkagi liiga õline jääb, siis plaan B on soetada endale abiline (blender?) sellise vidinaga, mille pilt oli varasemalt lingitud arutelu all. Samuti on mul varasemast salvestatud üks munata majoneesi retsept, mida võiks ka äkki proovida. Samas kui põhjuseks on toodud, et muna kõige kiiremini rikneb, siis ega selle asemele pandud piim suurt kauem vastu ei pea, nii et selles mõttes nagu pole väga vahet… Ja piima mul kodus kunagi pole, vastupidiselt munale 😀

Tuli meelde ka ammune unistus – köögikombaini ost. Toona jäi asi peamiselt rahapuuduse taha – ega ma poleks valida ka osanud, täna korra vaatasin, endiselt võtab silme eest kirjuks. Mõtlen praegu, et KUI ma suudan menüü tegemise lainele jääda, siis aasta lõpus võiksin ennast näiteks premeerida köögikombainiga. No et jõulukingitus iseendale või nii. Aga sinna on veel aega 🙂

Aga hea küll, tagasi õhtusöökide lainele – tegin allpool teie retseptisoovitustest põhjaliku kokkuvõtte omapoolsete kommentaaridega. Vabandan ette, et ei viitsi ühtki linki panna, aga kellele siit miski silma jääb, siis eelmiste toiduteemaliste postituste kommentaaridest võite soovi korral otsida. Kõiki seal ka muidugi ei lingitud, sel puhul tuleb appi sõber Google. Kunagi tulevikus on mul plaan teha ka mõni selline postitus, kus on kõik meie pere lemmiktoidud, siis panen lingid ka.

Alustada mõtlesin aga hoopis nimekirjaga nendest asjadest, mis mulle ei maitse, selle listi põhjal võib paljud asjad mulle lihtsalt soovitamata jätta 😀

  • ükskõik mis “magus” asi soolases toidus ehk kõrvale jäävad kõik soolaste toitude retseptid, mis sisaldavad nt õuna, virsikut, ananassi, rosinaid, ploome, mis iganes muid puuvilju
  • magusad köögiviljad soolases toidus, kui magus maitse on tuntavalt tunda – ehk siis porgand, peet, kõrvits, maguskartul ja muud taolised tulevad kõne alla ainult sellistes retseptides ja kogustes, kus ei jää oma magusa maitsega domineerima, lihtsalt ahjus küpsetatuna pigem mitte
  • mulle ei maitse kookos, nii et absoluutselt kõik kookost sisaldavad retseptid jäävad minust tegemata. Kookospiima saab enamikes retseptides ilmselt asendada toidukoore või hapukoorega – ehkki kookospiimaga suppi ei tundu kumbki sobivat. Või on võimalik, et mõnes kookospiimaga tehtud toidus pole ÜLDSE kookose maitset tunda? Aga hoiatan, et olen väga tundlik 😀 No tõesti mulle ei maitse, eriti mitte soolastes toitudes, mõni magus veel võib kuidagi sobida. Kookospähkel ise mulle muideks maitseb küll 😀
  • india köök üleüldiselt tundub problemaatiline, sest nagu eelmises punktis mainitud, ei maitse mulle kookos, ei meeldi mulle eriti ka vürtsköömen, kolmandaks on seal tihti vürtsid, mis minu jaoks “magusate” alla kuuluvad ehk kaneel, kardemon ja nelk on imemaitsvad magusates küpsetistes, aga soolase toidu sisse ma neid ei soovi

Kõigepealt kommentaarid nendele soovitatud laste poolt heaks kiidetud toitudele, mis muude kategooriate alla ei sobitu:

  • makarone hakklihaga ma ükspäev kogemata tegin (oli plaanis punane kaste, aga panin hajameelselt hakkliha praadima ning avastasin siis, et sibul-küüslauk oleks pidanud enne minema) – 20-ndates sõin seda kogu aeg, enam ei meeldi. Kui on lisaks sibul-küüslauk-tomatipasta, siis jah, palun, aitäh 🙂
  • pasta carbonara oli üks neist toitudest, mis me peres kõigile väga maitseb, aga mille olemasolu oli täiesti ununenud – suur aitäh meenutamise eest, sel nädalal juba tegime ja jääb kindlasti püsimenüüsse
  • kotletid maitsevad meile küll, aga mul on harjumus teha neid ainult koduste burgerite vahele. Niisama õhtusöögiks kasutan hakkliha pigem arvututes muudes toitudes. Kotlettide miinus on see, et praadimine võtab aega – ja kuna mu eesmärk on liha vähendamine, siis pigem keskendun taimsetele pihvidele.
  • hakklihakaste maitseb lastele hästi ja kui kuskil pakutakse, võin ise ka vabalt süüa, aga käsi südamel – ma pole elu sees ühtki jahukastet teinud ja ei kavatse ka 😀 Jahuga on mul sarnaselt piimatoodetele selline suhe, et otseselt ei väldi, aga kui on võimalik mitte kasutada, siis ei kasuta, sest miskit kasulikku selles ju pole. Kui järele mõelda, siis ma ei olegi vist terve elu jooksul ühtki sooja kastet teinud – eelistan külmi kastmeid majoneesi või hapukoorega. Või noh, igasugused tomatipastast tehtud pläustid riisi- ja pastatoitudele klassifitseeruvad vist ka sooja kastme alla? Selliseid teen küll 🙂
  • riis wokiköögiviljade ja munaga on täitsa hea (mul on wokisegu alati mitu pakki sügavkülmas varuks) – kui tegemiseks läheb, siis sellist laadi toitudest on meil menüüs hetkel peamised hiina kana ja pad thai
  • praekartulit teeme, kui keedukartulit on eelmise päeva toidust üle jäänud – siis praeme sinna sisse suvalist liha, vahel peale muna jne

Kala:

  • Tuscan salmon kõlab päris ahvatlevalt, kuna lastele küpsetatud lõhe ei meeldi, läks sellesse listi, kus meie lemmikud
  • paneeritud kala (ehk isetehtud kalapulki) juba tegingi, oli väga hea ja jääb püsimenüüsse
  • kartuli-kalapirukas läheb kindlasti proovmisele
  • kala koorekastmes kavatsen samuti kindlasti ära proovida
  • jacket potatoes (kuidas neid eesti keeles nimetatakse, teab keegi?) on samuti selline toit, mida kõik meelsasti söövad, aga oli kuidagi me menüüst välja ununenud – sai nüüd nimekirja lisatud, teeme kindlasti jälle, me lemmik on tuunikala-majoneesi seguga
  • tatar tuunikalakonservi ja praetud sibulaga kõlab täitsa maitsvalt, proovin ära

Supid:

  • kana(-nuudli)supi peaks millalgi ära proovima, sest loogiline oleks, et maitseb – seni olen kana ohtralt muudes toitudes kasutanud, aga supini pole miskipärast jõudnud 😀
  • tomati-läätsesupi mingit varianti olen kunagi teinud ja võiks midagi taolist küll veel proovida
  • frikadellisupp pole lastele eriti peale läinud, aga mul on mingi retsept juba salvestatud, mida proovida, teen frikadellid seekord ka ise
  • klassikaline köögiviljasupp kõlab ka umbes nii, et süüa ju kõlbab, aga meie pere lemmikuks ilmselt ei saaks, pigem katsetan köögivilja püreesuppe – tundub kuidagi, et püreestatuna meeldiks rohkem 😀
  • kõrvitsa püreesuppi kavatsen ikkagi korra proovida, ehkki kõrvits meil kellelegi ei maitse – aga kinnitatakse ju, et hea supp ei maitse nagu kõrvits 😀
  • minestrone oli väga tuttav nimi, aga peale selle, et punane supp, ei osanudki rohkem oma peas välja mõelda – googeldasin retsepte, koostisosade poolest tundub meile hästi sobivat, nii et kindlasti proovime
  • tomatine kikerhernesupp läheb ka millalgi proovimisele, vürtsköömeni küll ilmselt jätan ära
  • seljanka tegemiseni pole veel jõudnud, aga on endiselt millalgi plaanis
  • tomati-sibulasupp on meie pere suur lemmik, mida ikka ja jälle teeme, parim mozzarellaga

Salatid

  • soe pasta-peekoni-paprika-brokolisalat küüslaugu ja veiniäädika-oliiviõli kastmega kõlab täitsa ahvatlevalt, ehkki pastasalati söömise harjumust mul üldse pole – samas võiks ükskord täitsa proovida nädalaseks pastaõhtusöögiks

Taimetoidud

  • igasuguseid karrisid (nt mainiti läätsekarrit) peaks katsetama
  • seenekotletid tahaks ära proovida
  • kikerhernekotletid fetaga tunduvad samuti põnevad
  • suvikõrvitsalasanje retsepti salvestasin bookmarkidesse, ilmselt katsetan siis, kui hooaeg käes ja kohalikku saab
  • koorene tatra-seenepada kõlab hästi ja tahaks mingi hetk katsetada, kui lapsi kodus pole – kookospiima asemel siis kas toidukoor või hapukoor, ei teagi, kumb paremini sobiks
  • kaalikakotletid võiks hooajal ära katsetada
  • läätse-riisi pikkpoiss tundub ka olevat selline asi, mida võiks proovida
  • sinepi-lillkapsa-juustuvorm läheb kindlasti proovimisele
  • juustune makaroni-suvikõrvitsavorm tundub ka päris mõnus, kookospiima võin vast asendada toidukoorega

Võileivakatted

  • hummuseid olen igasugu erinevaid maitsta saanud, aga pole olnud nii erutavad, et tekiks tahtmine ise katsetada – mul on see siiski plaanis, sest variante on ju igasuguseid ja äkki mõni on selline, mis ka minu püsimenüüsse jääks
  • oa, herne jm määretega on sama lugu – olen saanud, kõlbavad süüa, pole vaimustust tekitanud, peaks edasi katsetama

Ja need kõik jäävad erinevatel põhjustel mu kodusest menüüst välja:

  • puuvilja-juustusalat, sest ma ei pane kunagi ühte toitu magusat ja soolast
  • maguskartuli-porgandisupp, sest sisaldab liiga palju magusaid asju 😀
  • Mulligatawny supp, sest õuna ma soolases toidus ei armasta ja India vürtsidega eriline sõber pole – põhimõtteliselt võiks need välja jätta ja teha midagi sarnast ülejäänud koostisosadega, aga siis poleks enam see supp nagunii 😀
  • porgandikotletid mannaga, sest porgand on magus ja mannat mul pole ega kavatse osta – sama mingid Sandra Vungi porgandikotletid mul siiski retseptide listis on ja katsetan kunagi ära, ehkki kahtlustan, et see katsetus jääb ainsaks korraks 😛
  • forell paprikakastmes, sest täpset retsepti ei tea, postituse põhjal tundus, et pole päris mitu teetassike ja lapsed nagunii punast kala küpsetatult ei söö
  • borši ma võin küll süüa, kui kuskil pakutakse, aga ma pole suurem peedisõber (magus :D) ja see ei maitse mulle piisavalt, et ise tegema hakata
  • läätsesupp kookospiimaga kõlab sedamoodi, et seal kookospiima hapukoore ega toidukoorega ei asenda, seega pigem otsin mõne muu läätsesupi retsepti, kus ei ole kookospiima 😀
  • spagetid krevettide ja tšilliga – kui keegi mulle seda pakuks, ma sööks küll, sest tundub potentsiaalselt põnev. Kuna mulle aga tomat üldiselt küpsetatud kujul ei maitse (armastan kas värskelt salatina või pastana/purustatuna suppides-kastmetes) ja krevetid maitsevad pigem muudes kooslustes, siis katsetama vist ise ei hakka.
  • pasta tuunikala ja röstitud tomatiga – vt eelmist kommentaari
  • tapenade – ma isegi ei teadnud, mis see on, pidin googeldama, et kappari-oliivipasta. Mulle üldse ei maitse oliivid – kui need on tükeldatult toidu sees, söön küll ära, sest siis pole maitse nii pealetükkiv, aga terved oliivid tõstan alati Kaaslase taldrikusse ja ise ma oliive toidutegemises ei kasuta. Kapparit olen kindlasti väljas käies söönud, aga isegi mitte ei meenu, mis maitsega. Seega vist pole väga lootust, et tapenade mulle maitseda võiks? Kui kuskil proovida saaks, siis prooviks hea meelega, aga selleks koju kappareid ostma just ei hakka…
  • hernesupp on sarnaselt boršile selline toit, mida kõik sööme, aga mis ei eruta mind piisavalt, et ise kokata – külas võin vabalt süüa ja lapsed saavad koolis ka
  • koorene lõhesupp lastele ei meeldi, ainult endale ei viitsi teha – söön siis, kui kuskil pakutakse

Lõpetuseks üks üldisem list aedviljade/taimsete lisanditega, mida tahaksin tulevikus kokkamisel rohkem kasutada – ülalpool on mitmeid toite juba mainitud, aga kui kellelgi on veel varuks mõni maitsev retsept, siis jagage aga lahkesti 🙂

  • tatar – tegin seda pikka aega regulaarselt, aga jätsin laste suure vingumise peale lõpuks menüüst välja. Kuna ikkagi vaheldus ja kasulik, siis otsustasin nüüd jälle tegema hakata ja katsun leida mõne variandi, mis ka lastele vastuvõetav on
  • oad – regulaarselt teen chili con carnet ja taimseid pihve, lasanjesse lisan neid ka alati, aga saab ju teha veel salateid ja määrdeid ja… oad ühesõnaga on head, kõikvõimalikes asendites võiks proovida
  • lillkapsas ja brokoli – põhimõtteliselt mõlemad maitsevad kõigile, aga miskipärast eriti tihti ei osta ega tee. Tuleb viga parandada 🙂
  • porru, kapsas ja seller on ka kõik sellised, mida pea üldse ei osta, aga millel on kõvasti potentsiaali ja võiks rohkem kasutada – sellerit on neist vast vaja kõige rohkem “peita”, aga see on nii kasulik, et võiks proovida
  • suvikõrvits – lapsed on selle suhtes pirtsakad, aga kuna see on nii neutraalse maitsega, siis hooajal ma alati otsin uusi retsepte, mida proovida, sest olen kindel, et mingite toitude sees nad sööksid
  • seened – jällegi selline asi, mis mulle meeldib ja lastele pigem mitte, AGA mingites toitudes ilmselt läheks kaubaks, tuleb lihtsalt erinevaid asju katsetada
  • läätsed – olen neid minevikus ikka katsetanud erinevates toitudes, aga pole leidnud ühtki nii rabavat retsepti, mis oleks püsimenüüsse jäänud – kuna maitse on üsna neutraalne ja pole kellelegi vastukarva, katsetan ja otsin edasi, vast leian ka mõne sellise retsepti, mis tõesti väga-väga meeldib
  • kinoa – nagu mainitud, on kodus kapis ootamas, ehk pärast pikka pausi on lapsed ära unustanud, et ei maitse ja nüüd maitseb 😀
  • bulgur – selle kohta tahaksin küsida, mis on sel vahet nt kuskussiga? Kuskuss on mul kodus kiireks lisandiks olemas, bulgurit olen poes vaadanud, aga pole seni ostnud, sest tundub nii sarnane, üks nisu ju kõik. Kui keegi kinnitab, et on mingi maitseerinevus või kuidagi kasulikum, siis võiks vabalt seda ka katsetada.

Heleni lemmikretseptidega blogi on plaanis millalgi põhjalikumalt läbi kammida, sealt leian kindlasti veel häid ideid 🙂

Kõige viimaseks suure ringi küsimus: mis on teie lemmikud maitseained? Nendega on muidugi puhtalt katsetamise asi, maitsed on erinevad… Aga siiski oleks tore kuulda 🙂 Maitseainetele kavatsen ka nüüdsest väga plaanipäraselt läheneda ja hakata uusi asju katsetama, sest enamiku puhul pole mul aimu ka, kas maitsevad või ei 😀

13 thoughts on “Järgmise nädala menüü ja kokkuvõte retseptisoovitustest”

  1. Bulgur on purustatud nisuterad ja seda tuleks enamasti keeta, kuskuss on pasta ja kui pole pärlkuskuss, saab vaid kuumas vees hoides valmis. “Kasulikkus” on suhteline mõiste. Mulle meeldib bulguri tekstuur, aga samas ma ostan seda harva.

    Maitseained… mul on väga vähe maitseid, mida ma ei kasuta ja kõik oleneb kogusest. Isegi aniis on väiksel hulgal talutav 🙂 Ja mulle meeldib kasutada kaneeli ja kardemoni lihatoitudes, seega ma jätan siin vastamata 😀

    Tatrale lisaks proovi erinevaid kruupe. Mul lapsele maitsevad, aga seegi pole mingi näitaja. Inimesed on erinevad, tead 😉 Muidu võiks oma lapse lemmikut kaheksajalasalatit soovitada, aga ma kahtlustan, et suurem osa lapsi ei sööks seda. Ja mereannipasta on imeline!

  2. Tead, india köök on kohe palju vähem problemaatiline, kui vürtsköömen ära jätta. See on tõesti ebameeldiv ja pealetükkiv. “Pole see” minu jaoks ei päde, sest igaüks teeb nii või teisiti isemoodi süüa, isegi grammipealt sama retsepti järgi tehtud toidu maitse sõltub söögitegijast. 🙂

    Maitseainetest armastan mina vahemerelisi taimi. Kui Sa ei ole käinud, siis mine ühel ilusal soojal päeval Tamme talusse Audru külje all. Seal niisama käia on tore ja nende maitsesoolad on ka imelised.

    Soe salat, juhuks kui Sul selle retsepti veel pole. Prae tükkideks lõigatud peekon. Samal ajal kupata brokolit, pane keema pasta (ükskõik mis sort). Eemalda pannilt peekon, hauta peekonirasvas paprikat. Lisa nõrutatud brokoli ja pressitud küüslauk. Kaua nad pannil olema ei pea, paar minutit ehk. Tühjenda pann peekoni juurde salatikaussi, kurna pasta ja pane samuti kaussi. Sega eraldi topsis oliiviõli, natuke soola ja veiniäädikas, soovi korral pane ka musta pipart. Kalla kaste salatile ja sega elu eest, muidu tõmbab pasta kohe kõik sisse. Kogused jätan rääkimata, sest meie perele meeldib rohkema brokoli, äädika ja küüslauguga, algses retseptis on vastupidi… aga viiekesi (sealhulgas iginäljased suured poisid) alla kahe paprikakauna ja ühe suure brokolipeata välja ei tule, pastat läheb niiehknii standardne pakitäis, mingi 400-500 grammi…

    Läätsedega tegi üks meie saksa külaline kunagi imelist vorstirooga, aga seal nad olid ikkagi peamiselt lisand.

  3. Tubli oled! Kotlette saab nt ahjus küpsetada, kui ei viitsi pliidi ääres seista. Laod plaadile ja ahju, mitte kõige kõrgemal temp… ehk 170 juures, võib korra keerata ja u 25 minutiga valmis. 🙂 Edu.

  4. Ma vist juba kirjutasin kuhugi ka aga meie lemmikköögivilja püreesupp sisaldab: punapeeti, porgandit, tomatit, kartulit, sibulat-küüslauku (porrut), tops toorjuustu ja peale praetud hakkliha või frikadellid.
    Maitseaineid väga soovitada ei oska, olen pigem konservatiiv. Sool, pipar, (suitsu)paprikapulber, erinevad Tamme talu ürdisegud, pitsamaitseaine. Ja sibul-küüslauk enamikus toitudes.

    Suvikõrvitsat riivituna annab lisada väga paljudesse toitudesse. Nii tunda ei jää aga samas on olemas ja annab massi.Meil käib isegi hakklihaga makaronide sees riivitud porgand ja suvikõrvits. Olen sügavkülma riivituna pannud, hea kiire pannile lisada.

  5. Jessus, sa oled nii pikalt ja põhjalikult kõik kirja pannud…
    Igaks juhuks mainin, et minu retseptikogus on viimasel ajal rohkem kookospiimaga asju tõepoolest, sest mul on ju allergik kodus. Aga paljudes toitudes võib kookosrasva asendada võiga ja kookospiima tavalise koorega. Ma ise teen selliseid asendusi palju. Mõlemat pidi.
    Kui toortatratangu teed, siis tea, et see ei maitse üldse nagu nn tavalisen pruun, röstitud tatar. Pigem maitseb nagu pähkel. Aga kindlasti mitte nagu tatar 🙂 Seega võiks lastele sobida küll.
    Maitseainetest kasutan samuti Tamme talu ürdisoolasid ja supimaitseaineid jms, must-be on Herbamare roheline ürdisool. Ise olen teinud kuivavatud sellerit, sügavkülmas on külmutatud tilli ja peterselli. Meile maitseb ka vürtsköömen ja tšilli, aga sageli pakun võimaluse neid ise toidule peale raputada. Nt kõrvitsapüreesupile kulub meil võrtskööment ohtralt.

    Ja nagu sa kogenud emana tead, siis laste puhul töötab lihtsalt aegamisi katsetamine. Üks kord proovib suutäie, teine kord kaks, kolmas kord kolm ja neljas kord juba tõenäoliselt maitseb. Muidugi tundub ka sul endal olevat päris palju välistusi, mis võimalusi tunduvalt ahendab. Mina olen sellised välistused vaikselt lastelt “kõrvaldanud” just sellesama harjutamisega ja nüüd saan üsna vabade kätega kogu perele süüa teha (v. a see viimatine toidutalumatuse case).

    Edu katsetamisel!

    1. Ma olen varem korduvalt üritanud menüüd mitmekesisemaks muuta ning blogis soovitusi küsinud – aga kuna ma pole neid nii sihipäraselt läbi töötanud ja kõiki sobivaid soovitusi kohe kirja/bookmarkidesse pannud, siis on pigem alati kogu see ettevõtmine soiku jäänud. Sestap proovin nüüd asju teisiti teha ja põhjalikum lähenemine tundub hea variant.

      Toortatart olen ma minevikus ohtralt teinud ja neist kahest maitseb meile tavaline tatar rohkem – millest on kahju, sest toortatar on ju kordi kasulikum. Lastel koolimenüüs on toortatar sees ja ega nad seal ka eriti ei söö. Tavalise tatraga on pisut rohkem lootust.

      Mulle üldiselt ei meeldi midagi välistada, pigem katsun olla max avatud kõigele. Aga samas kui mul on ikkagi korduv minevikukogemus, kuidas puuvili soolastes toitudes või needsamad indiapärased vürtsid ja kookospiim on minu jaoks ebameeldivad, siis väga käsi ei tõuse nendega tervet õhtusööki tegema – tõenäosus on liiga suur, et ei maitse. Samamoodi ma selliseid toite väljas süües ise ei telli. Seega mu avatus seisnebki eelkõige selles, et kui kuskil tasuta pakutakse, siis kindlasti rõõmuga proovin – lootuses, et äkki mu maitsemeel on vahepeal avardunud või äkki seekord on toit valmistatud nii, et meeldib ka mulle. Kodus üritan lihtsalt meile mitte eriti maitsevaid, aga kasulikke asju toidu sisse ära peita. Seller, peet, kõrvits jne – nendest annab teha küll selliseid toite ju, tuleb lihtsalt loominguliselt läheneda.

  6. Ma ei vasta küsimusele (sest maitseainetest on peamised vaid sool ning mõnel juhul basiilik ja broilerimaitseine), aga tuli veel meelde, et meie pere lastele (ja ka suurtele) lähevad ilusti peale isetehtud kanapihvid – lõikan kanafileest õhukesed viilud, lihahaamriga taon pehmeks/veel õhemaks ning kastan lahtiklopitud muna (+sool) sisse ja siis saiapurusse ja praen. Väga head, lihtne teha ja keegi ei virise. Ning laste uus hitt on värskelt praetud kartulid – nad lõikavad kangid (mitte kõige jämedamad), praevad õlis ja poole pealt lisavad võid. Tõesti on head. Suppidest ka veel – mingi pakisupp on olemas firmalt Yelli (https://www.kaubamaja.ee/yelli-supp-peene-pastaga-250g-t0063421), ma lisan sinna ise veel punaseid läätsesid ja pisikesi makarone ning teen suurema koguse. Serveerides paneme juurde riivjuustu ja kõik on rahul.

  7. Silma jäi, et menüüst on puudu nö ilma retseptita toidud. Praetud kanakintsuliha, praetud kanasüdamed ja muud lihalised suvaliste lisanditega. Paneeritud kanafileed juba eespool mainiti.
    Vee soovitan lasanjele vahelduseks täidetud cannelloone, näiteks spinati ja ricottaga.
    Meie pere lemmikpasta on suitsukana, küüslaugu ja brokoliga koorekastmes. Seenepasta ka sagedasti menüüs.
    Hakklihakastmesse läheb jahu nii vähe ja variant on kasutada maisijahu, et seda ma ei pelgaks.
    Kartul, lillkapsas, brokoli mingi lihaga annab hea ahjuvormi.
    Risotod on ka väga head. Näiteks krevettidega.
    Hakklihaga täidetud suvikõrvits, peale juust ja tomat läheb meil alati kaubaks.
    Maitseainetest eelistan üksikuid ja klassikalisi maitseid, segusid ei kasuta kunagi. Till, tüümian, sidrunipipar, must pipar põhilised. Erinevalt paljudest ei meeldi mulle basiilik.
    Aga hea teema, sain ka ise uusi mõtteid.

    1. Hakklihakastmesse võib panna ka sulatatud juustu. Mina panen veel ka sügavkülmajuurikaid, näiteks lillkapsast- brokkolit või tükeldatud aedube. Saab piisavalt tummine ka ilma jahuta.
      Kookospiimaga toitudes saab enamasti suuepäraselt kookospiima asendada toidukoorega. Mina kasutan ka lihgt varianti kookospiima, see kookoskoor on lihtsalt liiga rasvane. Light variant kookospiim on palju vähem kookosene ka, aga võimalik, et sinu jaoks on siiski liiga iseloomulik maitse tunda. Igatahes töötab toidukoor ja pole kookose maitset.

  8. Mina teen kõik valged soojad kastmed lihtsalt vahukoorega, vajab veidike rohkem väiksel temperatuuril podisemist, aga läheb paksemaks ja jahu ei ole vaja. Kõige lihtsam on nt vahukoor + paar supilusikat nt seda: https://www.made-in-scandinavian.com/uploads/2/3/2/3/23232440/s328127075831127421_p2819_i2_w326.jpeg (peaks saama coopist) ja tuleb megahea koorekaste! Võib veel panna mingeid muid maitseaineid ka, nt purustatud rohelist pipart või karrit vms olenevalt siis, mille peale kaste läheb. Aga selle jaoks on vaja kindlasti paksupõhjalist potti või hoopis pannil teha.
    Ja kotlettidega teen mina nii, et pruunistan pannil mõlemalt poolt kiiresti ära ja siis panen kõik korraga hoopis ahju küpsema.

  9. Kuidas sulle tuunikala muidu meeldib? Meil lastel lemmik tuunikala pasta brokkoliga. Ehk pasta sisse segad majoneesiga tuunikala ja siis valmis aurutatud või keedetud brokoli.

    Läätsedega on mu lemmik lentil and bacon soup. Krõbe peekon seal peal… Mm..

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Scroll to Top