Märtsi teise nädala menüü

Möödunud nädal möödus üsna plaanipäraselt – tõsi, viiest toidust jõudsin teha vaid neli, üks lükkus järgmisesse nädalasse.

Esmaspäeval tegin koha sojaga maitsestatult, seesamiseemnetes paneeritult selle retsepti järgi – kõrvale kartulipuder ja tartar kaste. Maitses väga hää.

Teisipäeval ei hakanudki süüa tegema, sest olime Poisiga kahekesi ja nädalavahetusest oli läätse-peekoni suppi piisavalt alles. See supp Plikale maitses, aga Poisile mitte – ja kui ma olin suure potitäiega lõpuks ühele poole saanud, oli mul ka kopp ees, nii et sel kujul kordamisele ei lähe 😀

Kolmapäeval tegin algselt teisipäevaks planeeritud roa, mille inspiratsiooniks oli see ja see retsept. Tegin aga omamoodi, harjumuspäraselt – riis aurutajasse, pannil praadisin hakkliha, sibula, küüslaugu, riivitud porgandi, tükeldatud kapsa, lõpuks segasin kõik kokku, ahju toppima ei hakanud. Maitsestasin ainult soola ja kurkumiga, oleks rohkem maitset tahtnud. Toit ise oli muidu hea, aga… Midagi ma seal kombos tulevikus muudaks. Küll aga nendin taas, et olen enda jaoks täiega avastanud kapsa igasugustes woki- ja panniroogades. MIKS ma seda varem ei kasutanud? Odav ja maitsev 😀

Neljapäeval tegi Plika koorest sparglipastat (ta tahtis ekraaniaega lisaks “teenida” ja mina tahtsin puslet panna – win-win :D) – meile maitses, Poiss nokkis spargli välja. Aga midagi nii supererilist polnud, et uuesti tõttaks tegema. Spargel oli ok, aga mitte üleliia erutav – ja hinda arvestades ei kipu seda just tihti ostma. Kahtlustan muidugi, et see supermarketi sooduskampaania spargel ei pruugi olla ka sparglite parim esindaja 😀 Ühesõnaga ma hea meelega prooviks igasugu spargliga toite veel, aga samas ei tunne ise, et hakkaks nendega väga edasi katsetama 🙂

Reedel ja laupäeval sain ka veel kolmapäevast riisirooga süüa, seega midagi lisaks ei teinud.

Tänaseks õhtusöögiks oli planeeritud oasupp suitsulihaga, aga ma avastasin alles kell kuus süüa tegema hakates, et see võtab 3h aega 😀 No ise loll, eks, et korralikult retsepti läbi ei lugenud. Nii et sõime suppi küll, aga alles enne kella kümmet. Lõhnab nagu hernesupp suitsulihaga ja maitseb ka suht sarnaselt. No ja ehkki see on tegelikult hea, Plikale ka maitses (Poiss selleks ajaks juba magas) – siis mind ei eruta see supp piisavalt, et sooviksin seda uuesti teha. Mulle suitsuliha ja -kala, mida vanasti armastasin, hakkab viimasel ajal vahelduva eduga vastu.

Suppidega ongi üleüldine jama selles, et need ei eruta mind. Ma eelistan toite, mida süües ma oigan mõnust, eks. Supid… Neid ma lihtsalt teen, sest “supp on kasulik”. Ja olen rõõmus iga supi üle, mida lapsed on nõus sööma. Aga kui te nüüd küsite, kas ükski neist suppidest, mis ma selle aasta jooksul olen katsetanud, on olnud “oo jaa, ma tahan seda teha veel ja veel” – siis vastus on ei 😀 Eks ma katsetan edasi järjest uute suppidega, mis muud. Korra nädalas ju võib.

Igatahes, kuna supiga läks nii kaua aega ja ma olin hommikusöögi peal (mida me, tõsi küll, sõime kolmveerand üks :D) ning näljane, otsustasin kiiresti ahju panna lillkapsa, mille olin ostnud terviseklubi kapsanädalast inspireerituna. Retseptiks röstitud lillkapsas küüslaugu ja juustuga. Oli täitsa hea, sõin terve kapsa üksi ära 😀

Ja järgmiseks nädalaks siis sellised plaanid:

		kool	kodu
E	08.märts	tatrapuder	kanakarri riisiga
T	09.märts	kana-köögivilja nuudlisupp	praetud koha sinepikastmega, kartul
K	10.märts	kartul, hakklihakaste	makaronivorm juustu, singi ja brokoliga
N	11.märts	riis herne ja maisiga, lõhe	tomatisupp
R	12.märts	rassolnik suitsulihaga	vokitud veiseliha Korea moodi

 

Ma selles tomatisupis pole veel 100% kindel – kui nädala jooksul kuskilt soodushinnaga mozzarellat ei skoori, vahetan selle millegi muu vastu välja 😀