Henek Tomson “Minu Uus-Meremaa”

Lugemise väljakutse grupi postitus 17. märtsist.

Henek Tomson “Minu Uus-Meremaa” (Petrone Print 2021, 264 lk)

Ma ei alustanud selle raamatu lugemist eriti suurte ootustega – mõtlesin, et küllap on tore, aga vaevalt, et matkamine minu jaoks nüüd nii põnev teema on.

Oi, kuidas ma eksisin! Seda raamatut ei saa võrrelda nt “Minu Šotimaaga” (no lihtsalt esimene Minu-sarja raamat, mis matkamisele mõeldes pähe tuli) – Heneki rännak oli ikka igas mõttes klass omaette. Sellistes ilmastikuoludes! Ilma rahata! Täielik ulme!

Algusest peale oli nii kaasakiskuv, põnevusega keerasin lehti ja ahhetasin iga ägeda kogemuse, iga kohatud abivalmi inimese ja heateo, iga uskumatu kokkusattumuse peale. No lihtsalt pani kaasa elama!

Üsna ebatüüpiline Minu-sarja raamat, Uus-Meremaal ELAMISE kogemust siit ilmselgelt ei leia (küll aga tutvustatakse loodust, ajalugu, inimesi) – samas see polnudki mu jaoks peamine. Peamine oli ikka retk. Matk. SEIKLUS!

Ühesõnaga ma olen äärmiselt meeldivalt üllatunud, et see raamat nii sügava mulje jättis ja soovitan soojalt kõigile.

Kuna olen pikalt jälginud Uus-Meremaal elavate eestlaste blogisid, olid paljud raamatust loetud kohanimed mõnusalt tuttavad. No ja mul on ikka unistus, et Alaska Mannilt ka kunagi “Minu Uus-Meremaa” tuleb (eks temalgi on oma matkaseiklusi jagada, aga peamiselt just selle igapäevaelu poole pealt). Nüüd, kus ei ole enam “üks riik, üks autor” piirangut – lootust ju on?  Ilmselgelt mitte niipea, aga ehk näiteks paari aasta pärast? Uus-Meremaa on nii äge koht, tahaks sellest veel kuulda.

Tekkis kohe isu ise ka matkahundiks hakata. Mitte küll nii ekstreemsetes ilmastikuoludes ja ilma rahata, aga… Alustaks lihtsalt päevast või nädalavahetusest kaunil kodumaal ja… Kes teab, äkki jõuan ka kunagi Te Araroale?