Lugemise väljakutse grupi postitus 18. märtsist.
LV25. Raamat kirjanikult, kelle nimeline tänav on Sinu kodulinnas.
Ene Sepp “Väike roosa pilet paradiisi” (Tänapäev 2015, 312lk)
See raamat rändas minuga raamatukogust koju pärast seda, kui “Lumelinnu surm” oli kustumatu mulje jätnud ja tahtsin Ene loomingust veel midagi lugeda.
Kes meist ei unistaks lotovõidust? Mina küll vahel 
Nii et põnev oli, kuidas see teema raamatuks vormitud on. Oli väga köitev – ega enne ei saanud käest panna, kui läbi. Seekord läks paremini, sain suisa kell üks öösel arvustust kirjutama, ei läinudki kella kolmeni 
Kurb on mõelda sellele, kui palju võib olla selliseid sõltuvussuhtes olevaid naisi, selliseid vägivaldseid mehi, selliseid nõmedaid vanemaid… Elasin peategelasele ja loo arengule väga kaasa ning olin põnevil, kuidas see kõik siis lõppeb.
Ja kurat, selle lõpu eest võtsin GR hindes tärni maha – muidu oleks puhta südamega viie pannud, sest ma kaotasin ennast raamatusse täitsa ära ja see oli nii mõnus tunne. Aga lõpplahendus EI MEELDINUD Ei saa ju rääkida, mis täpselt oli. Aga need, kes lugenud, saavad vast aru, millist mina oleks eelistanud. Olen tegelikult nõus ka teiste arvustajatega, et lahendus oli huvitav ja usutav… Aga IKKAGI! *trambib jonnakalt jalgu*
Igatahes – mõnus raamat, väga soovitan! Lõpplahendusest hoolimata
Ja mis te arvate, kas ma ostsin just Eurojackpoti pileti või ei? 