Lugemise väljakutse grupi postitus 15. märtsist.
Marju Gellert “Minu Hispaania” (Petrone Print 2021, 232lk)
Olen üldiselt väga positiivne inimene, aga täna õhtul oli kuidagi eriti viuviu olemine – kõik ajas närvi, miski ei sobinud. Raamatu abil teise maailma põgenemine aitab alati – ja meeleolu arvestades tundus kohane valida krimkade kuhjast just päikeseline “Minu Hispaania”.
Paar tundi hiljem sai raamat läbi ja tuju on tunduvalt parem 
Minu lemmikud Minu-sarja raamatud on need, kus on tunda autori armastust selle riigi vastu ja “Minu Hispaania” on kahtlemata üks neist. See oli muljetavaldav, kuidas autori Hispaania-armastus oli nii suur, et ta aastaid enne kolimist võttis hispaania keele kursusi ja vaatas hispaaniakeelseid telekanaleid. Enamasti kolitakse keeleoskuseta ja hüpatakse koha peal vette Aga nagu raamatust tundus, siis Hispaanias oleks nii üsna raske olnud, sest Málagas, kuhu nad kolisid, ei saanud inglise keelest vähemalt toona keegi aru.
Ega see uues kohas elu alustamine kerge pole – ehkki raamatu peategelastel tundus algus pigem libedamalt minevat ja alles hiljem viskas neid vimkasid teele… Aga ometigi nii lahe, kui ettevõtlikult nad on kõigega hakkama saanud ja kui erinevaid asju seitsme seal elatud aastaga ette võtnud. Müts maha! Loodan siiralt, et nende ettevõtlus kogu sellele koroona-ajastule hoolimata ellu jääb ja õitsele lööb – nad on selle täiega ära teeninud.
Ühesõnaga väga mõnus ja kiire ühe õhtu lugemine, mis tekitas isu ise Hispaaniat avastama minna. Raamat oli kahjuks küll lühikesevõitu ja seda käest pannes jäi tunne, et oleks tahtnud nagu rohkem ja süvitsi… Mida täpselt, ei tea isegi Aga mis oli, oli tore lugemine. Soovitan!
