See YouTube’i kanal, mida eelmises postituses mainisin, on organiseerimise ja koristamise teemaline (ma kunagi kirjutan pikemalt, ausõna, siis lingin ka), mis on mind hullult motiveerinud jälle kodus sättima ja asju paremaks tegema.
Me Plikaga teeme tema toas ca korra aasta ikka selle suure ringi, kus toome kõik asjad keskpõrandale kokku, vaatame üle ja alati saab hunnikute kaupa asju ära antud või visatud… Ulme, kuidas tal neid koguneb, vastupidiselt Poisile, kellel pole peaaegu mitte midagi 😀
Igatahes, me kolisime siia veebruaris 2020 ja augustis, kui olime ennast korralikult sisse sättinud, oli Plika tuba selline.
Eelmisel suvel ta teatas, et soovib remonti teha – ma ütlesin, et lasku käia, ma ostan värvid ja värgid, aga ISE teeb, sest mina ei viitsi 😀 No ta elas selles remondisegaduses mu mäletamist mööda ligi kuu aega, enne kui lõpuks värvimisega ringi peale sai. Ja mul ei ole valmis remondist mitte ühtki pilti 😀 Küll aga mõned pildid remondi tegemise ajast. Tal on toa kõik seina kaetud papi ja puidu segust plaatidega – need olid helesinised, üks sein oli sinise tapeediga ja aktsendiks oli mõnel pool triibulist tapeeti. Tapeedi võttis ta igalt poolt maha, varasemalt sinise seina värvis tumeroheliseks, no selline kaitseroheline, pruunikas… Ja ülejäänud seinad helehalliks. Kõik liistud, mida selles toas oli OHTRALT, sai sama tumerohelisega värvitud. Algul oli tal plaanis talad ka üle värvida, aga viitsimine sai otsa ja need jäid tumesiniseks. Alguses oli tal plaanis diivan välja vahetada väiksema vastu, jõudsin selle juba FB ära andmise gruppi üleski panna, aga kuna uut sobivat teise ringi poodidest ei leidnud, siis otsustas ikka olemasoleva helesinise alles jätta.
Plika toas on kogu aeg tuumasegadus – iga asi kukub käest ja sinna ka jääb, nädalavahetusel taskuraha saamise eelduseks on korras tuba, Plika pidi siis alati tund aega koristama ja mitmed korrad lihtsalt ei viitsinudki, isegi saamata jäänud 5€ ei motiveerinud 😀 Muuhulgas on tal voodipesuga pikemat aega ikaldus, vana enam ei meeldinud, uut meeldivat ei leidnud, minu arust on ta kuid maganud üldse ilma – no lina on, aga padjapüür pool ajast puudu, tekikotist rääkimata… Ütleme nii, et ma tema toas eriti käia ei kannata, ma ise ju korrafriik.
Aga ma sellest kanalist sain inspiratsiooni ja natuke paremini aru, et inimesed on erinevad ja peavad ka asju paigutama erinevalt, et kõik oleks nende vajadustele vastav… Ja ma juba mõne aja tagasi Plikale rääkisin, et millalgi teeme tema toas ka uue ringi ja siis üritame asjad nii ära panna, et see kord jääks püsima ka.
Täna tuligi Plika jutuga, et no kas teeme siis minu tuba – kui laps sellist asja küsib, siis muidugi läksin kohe rõõmuga appi. Vedasime kõik asjad kappidest-sahtlitest ühte kohta kokku ja tegime suure sorteerimise. Plika auks peab ütlema, et tal küll koguneb asju metsikult, aga ta on sama varmalt nõus ka neist lahti laskma. Ülikasulik oskus! Ma ise valdan seda meisterlikult, naudin üleliigsete asjade ära andmist. Ühesõnaga olen suutnud lapsele head eeskuju näidata 😀
Enne Plika tuppa minekut jõudsin hommikul enne duši alla minemist veel vannitoas kiire katlakivieemalduse teha, muuhulgas lasin seda vahendit ka dušikardina alumisele äärele, mis oli pruunikaks tõmbunud – hõõrusin pisut käsnaga ja panin siis pesumasinasse, hulka puhtamaks sai. Pesu jõudsin tänase päeva jooksul pesta KUUS masinatäit (masin on meil vist 7kg – või äkki 8kg? – ja kuivati 9kg) – ja homseks jäi ka veel mitu 😀 Tavapärane taks on mul nädalavahetuse kohta kolm masinatäit – 60-ga pesen kõik rätikud ja lapid, kogu pere riided saab üldiselt kahe masinatäiega pestud, need 40-ga. Aga kui suurpuhastus, siis tuleb ikka rohkem. Esimene masinatäis oli dušikardin, meie hele voodipesu ja veel heledaid riideid, mis oli ajaga kogunenud (neid on nii vähe, et pesen heledaid üliharva). Teine masinatäis Kaaslase riided. Kolmas rätikud. Neljas Plika tekk ja fliis. Viies kõik need riided, mida Plika enam ei soovinud (neist sai TERVE MASIN täis ja olid tegelikult kõik puhtad, AGA said sorteerimise käigus pisut kassikarvaseks ja seega pesin korra veel läbi). Kuues Plika vana tekk, tema külaliste voodipesu ja Plika toas pesitsev suur pehme lammas, mis oli valgest üsna halliks muutunud. Kõiki kõrgemaid jõude tänan pesukuivati eest, muidu oleks selline pesupesemismaraton ikka VÄGA vaevaline. Ei kujuta elu ilma kuivatita enam ettegi. Homme pesen siis enda riided, Poisi riided, Plika need riided, mis ta alles jättis… Ja hommikumantlid mõtlesime ka ära pesta. Nii et 2-3 masinatäit siis tuleb veel 😀
Plika oli sujuvalt endale millalgi võtnud magamiseks laiema, kaheinimese teki, tal on 120cm lai voodi ja pea iga nädal jääb mõni sõbranna ööseks, samuti avaldas ta täna soovi saada endale voodisse ka teine padi. Leidsin kapist ühe meie voodipesu komplekti, mida me enam ise ei kasuta ja mille kohta Plika ütles, et “ei hakka vastu” 😀 Nii et sai see siis talle. Kõik Jyski ja Ikea voodipesud oli ta varasemalt ära põlanud, nii et mulle oli tõesti kergendus, et midagi sobis, nii valus oli vaadata, kuidas ta ilma voodipesuta magas 😀
Igatahes, terve päeva koristasime – ma arvan, et alustasime äkki kuskil ühe paiku ja lõpetasime üheksast. Ja lõpptulemus:
Kuna olime ostnud millalgi alla elutuppa uue teleka, siis vana oli üle ja seisis tükk aega üleval koridoris. Pärast remonti sai see Plika tuppa, aga kahjuks mul pole ühtki pilti sellest, kus see alguses oli. Nimelt selle kapi peal, kus nüüd on süntesaator – kapp oli lihtsalt nii palju diivani poole tõmmatud, et telekas sinna ära mahtus. Aga see ei olnud kõige parem lahendus.
Tegelikult soovib Plika sinna kaldseina alla kapi asemele hoopis lebolat teha – et seal oleks vaip ja suured padjad või kott-tool. Kapp tuli koos elamisega ja ta hoiab seal külaliste tekke-patju, aga põhimõtteliselt võib selle ta toast välja ka tõsta… Ehkki süntesaatorile pole siis kohta 😀 Kui Plika seda kasutab, siis nagunii mujal – ma ei teagi, kus, vist voodis 😀 Aga see peaks tal silma all olema, muidu unustab üldse ära, et see eksisteerib. No eks näis, see lebola on vähe suurem projekt, mida kohe praegu vast ette ei võta, äkki suve poole.
See nagi oli algusest peale seal seina peal, pärast remonti Plika ei tahtnud seda sinna tagasi ja kuna kapp oli vastu diivanit telekaga, poleks mahtunud ka – kui nüüd jälle ruumi tekkis, siis küsisin, et ehk paneme tagasi, talle ühest nagist jäi väheks, et kõik oma kotid, dressikad, vööd ja hommikumantel ära mahutada, nii et ta oli nõus. Augud olid varasemast seinas olemas, seega oli lihtne paigaldada.
Kui telekas oli eelmises kohas, oli diivan üsna vastu voodit lükatud, et üldse ära mahuks, nii et Plikal polnud ruumi öökapi jaoks, ta kasutas selle asemel aknalauda ja diivanit, aga see polnud sugugi hea lahendus, asjad vedelesid igal pool. Nüüd on jälle võimalik diivani ja voodi vahele vahe jätta, nii et saame talle öökapi osta. Valisime selle juba välja ka, leidsime sobiva Jyskist – oluline oli, et oleks üks sahtel, kus oma nodi hoida, mida voodi kõrval vaja (ta praktiliselt elab voodis :D) ja et alt oleks lahtine, sest seal on tal pikendusjuhe, millele vaja head ligipääsu, sest seal on laadijad ja muu selline. Öökapi peale paneme mingi kena karbi prügikastiks, sest Plika prügi sorteerimise süsteem on kirjutuslaua kõrval, aga nagu mainitud, elab ta peamiselt voodis ja ei viitsi kogu aeg teise toa otsa prahti viima minna. Nii oli siiani tavaline, et tema voodi ümbrus oli täis kommipabereid ja muud taolist, mis tihti lõpetasid voodi all, kust neid hiljem välja õngitseda tuli. Seega siis üks väiksem lisaprügikast. Ja öökapi ette mahub täpselt tema pesukorv – enne oli see ahjust paremal, aga sinna jõudis must pesu kord nädalas, kui ma käisin ütlemas, et korja kokku, muidu ma ei pese 😀 Kui see nüüd voodi kõrval on, on tunduvalt suurem tõenäosus, et kõik must pesu seljast otse korvi rändab, mitte vahepeal pooleks nädalaks diivanile või põrandale vedelema ei jää.
Teleka panime kummuti peale, seal saab seda keerata vastavalt vajadusele, kas Plika tahab vaadata voodist või diivanilt. Sobib sinna ülihästi! Enne olid kummutid vastu seina ja kummuti ning ahju vahel oli vahe – selleks, et telekas ära mahuks, pidime kummutid paremale nihutama. Kuna see ahi kuumaks ei lähe, vaid ainult leigeks, siis on see igati ok lahendus. Ja peegel sai ka lõpuks seinale.
Plika toa ukse taga ootavad nüüd kõik asjad, mis vajavad kas ära panemist või ära andmist. Sellega ei jaksanud täna tegeleda, eks homme.
Siin on kõik riided, mis Plika kummutist välja viskas. Enam pole asi pidevas kasvamises – ta kasvab ilmselt veel küll, hetkel 171cm, aga pigem muutub tema riietusstiil, nii et asjad ei jõua isegi väikseks jääda, ta lihtsalt ei soovi neid enam kanda. Tema riided on peaasjalikult kas Humanast või Takkost, viimases käime siis, kui soodushindadest võetakse veel pool maha 😀 Plika lemmikud on ülilohvakad särgid ja dressikad, mida ta ostab pool ajast meesteosakonnast, teksadest on ta lemmikõige mum jeans, mis on minu arust jõle lõige, aga jumala eest, kui talle meeldib, siis lasku käia, mina kätt ette ei pane. Täna viskas ta välja viis paari retuuse ja viimased liibuvamad särgid, sest ta ei kannata enam ühtki riiet, mis on ümber. Kuna ma ise pärast kahte aastat koroonat ja kodukontorit suht samal põhjusel oma riidekapist pool välja viskasin, siis saan temast üsna hästi aru… Ehkki ma ise eelistan endiselt riideid, mis siiski mingilgi määral kehakuju järgivad… Aga igaühele oma 😛 Igatahes ei ole mul sugugi kahju Plika riided ära anda, kuna me põhimõtteliselt kalleid riideid ei osta. Pigem on puhas rõõm, et saab kappi ruumi juurde.
Ühesõnaga ääretult rahuldustpakkuv päev oli ja Plika ise on ka üliõnnelik, et ta tuba nüüd nii ilus on – ja planeerib nüüd hoolega, mis ta tahab veel seinale riputada, Pinteresti ideedest imponeerivad talle näiteks vinüülplaadid jms. Remonti sai tehtud suvel, aga minul on tunne, et alles nüüd sai valmis 😀 Jõulutuled ostsime talle detsembris, need annavad aastaringselt hubasust juurde. Plika on ääretult motiveeritud seda korda hoidma ja tal on nüüd igal õhtul kell kaheksa telefonis meeldetuletus, et ta toa üle vaataks ja kõik asjad omale kohale paneks (mõte on siis kasuliku harjumuse tekitamine – alguses peab meelde tuletama, mingi hetk muutub automaatseks, et iga asi läheb kohe pärast kasutamist oma kohale, nagu minule see on juba aastakümneid). Eks näis, kuidas see eksperiment õnnestub. Aga mul on tunne, et kuna me oleme nüüd senisemast teadlikumalt sättinud toa võimalikult selliseks, et kõike oleks ülilihtne ära panna ja korras hoida, siis äkki isegi toimib 😀