Uhh… Tänane tööpäev kujunes ootamatult intensiivseks. Kõik oli aasta lõpuni kenasti paigas ja uue aasta esimeseks nädalaks samuti, aga siis hakkas tulema viimase minuti erroreid. Küll on mõne kliendi ladu kinni ja ei saa enam sel aastal tooteid välja saata, mingid tooted olid kogemata valesti tellitud ja ei saa sellepärast sel aastal välja saata, üks tagastus jäi tolli kinni, mida ka nüüd ei jõua sel aastal välja saata, lisaks avastas klient paar muud tellimust, kus tahtis lihtsalt tooteversiooni muuta… Ei saaks just öelda, et see stressi tekitas, selleks ma olen liiga chill hetkel, aga neid viimase minuti ümber mängimisi oli ühe päeva kohta lihtsalt liiga palju. Lisaks järjest kaks kliendikoosolekut ja aktiivset suhtlust, sest kõiki neid erroreid ja võimalikke lahendusi tuli ju läbi arutada.
Ühesõnaga, kui päev lõpuks läbi sai, siis oli tunne, et tahaks ainult koju ja klaasikest veini 😀 Alustuseks oli aga vaja jõusaali minna, sest kolmapäev on jõusaalipäev. Kuna ma pühapäeval käisin üle kolme nädala jõusaalis, siis pikast vahest tulenevalt olid kõik lihased järgmised kaks päeva tunduvalt valusamad kui tavaliselt… Täna oli juba ok, aga jõusaalis tundsin, et ikka veel jubedalt väsinud – ja ei jaksanud nii palju kui tavaliselt. Aga tunnikese sai ikka trenni tehtud ja lõpuks kodus veiniklaasi ka kätte 😀
Lastel oli täna koolis pidulik jõululõuna, nagu iga aasta viimasel koolipäeval – valgete linadega kaetud lauad ja kõik muu (no vaadake seda pilti, kas pole imeline!). Nüüd on neil puhkus ametlikult alanud. Plikal oli õhtul tantsukooli jõulupidu ja homme õhtul veel ühe kava filmimine, siis tal ka päris puhkus. Ma ise pean kaks päeva veel tööl otsad kokku tõmbama ja siis võib ärateenitud puhkusele minna.
Laupäeva hommikul tuleb minna turule jõulupraeks liha soetama 😛 Ma küll ei tea, kuidas seda praadi nii valmistada, et see ka hea mahlane jääks, olen mitu aastat üritanud täpselt õpetuste järgi, aga pigem on tulnud kuiv ja maitsetu 😀 No vaatab seda asja.
Plika: “Ma pean homme L-iga kokku saama.”
Mina: “Tuleta mulle meelde, kes ta on”
Plika: “Mu sõber, keda ma ei ole veel näinud. Ma loodan, et ta ei ole vanamees.”
😀 😀 😀
Tänastelt kassipiltidelt on jälle Mustu puudu. Karjuv ebaõiglus 😀
Ma pean ikka jälle ütlema, et Siimu in meie Maša koopia :-). Nii ägedad kassid sul kõik.
Kassid ongi ÜLIägedad! Ja ma tahaks neid veel juurde! Lõputult! Väga loogiline ja arukas lähenemine! 😀 Ma ikka pean plaani, et kunagi tuleb teha metsa sisse looduskaunisse kohta B&B, mis reklaamib ennast kui kassiparadiisi, kassiteraapia sihtkohta või muud selles stiilis. No selline õdus vanaaegne majake äkki mingi kuni 10 toaga, ühisruumides igal pool magavad kassid… No kas poleks imeline! Ja siis saaks kõik kassidega seotud kulud – toit, loomaarst – ettevõtluskuludesse kanda. Ja oleks legit põhjus omada PALJU ROHKEM KASSE 😀
Liha osas olen mitu aastat järjest kasutanud aeglase küpsetamise meetodit. Hästi madalal kuumusel 130C näiteks oma 6 tundi vähemalt. Liha on küpsetuspaberis ning fooliumiga kaetud. Lõpuks lasen veel natuke grilli all olla. On tulnud hea tulemus. Sel aastal oli mul küll väiksemad tükid ja tegin pisut teistmoodi, abiks oli küll termomeeter, et üle ei küpsetaks.
Kassi pilte pole iialgi mitte liiga palju 😉 Ise saime taas kord kassi majja meie kahe koera kõrvale. Mõtlesin, kumb ma siis õieti olen, koera või kassiinimene. Aga ilmselgelt mõlema oma 🙂