Nagu näete, ma päris igapäevaselt enam (kassipilte) postitada ei viitsi. Katsun küll võimalikult tihti siia jõuda, aga kui ikka terve õhtu arvuti kinni on, sest ise muude asjadega (loe: lugemisega) tegelen, siis jääbki mõni päev blogimata.
Ma praegu täiega naudin seda, et jõulude ajal pole enam nii kiire ja pidevat ühelt ürituselt teisele jooksmist. Praegu on käimist parasjagu, ei väsita. See nädal juhtus küll selline, et eile oli ainus “vaba õhtu” – täna oli laste jõulupidu, homme tavapärane jõusaal, neljapäeval juuksur ja reedel kosmeetik, raamatukokku peaks ka millalgi jõudma… No sattusid kõik nii ühtekokku, tavaliselt ei ole. Aga mis seal ikka. Siis on kaks vaba nädalat. Imeline.
Olen detsembris lugenud läbi kaheksa jõuluraamatut. Kuna kaks sarja, mida alustasin, olid liiga primitiivse sisuga, siis otsustasin pausi teha ja ennast krimilainele tagasi häälestada. Viveca Steni Sandhamni mõrvalugude teine raamat jäi mul üsna alguses pooleli, eile lugesin pool raamatut läbi. Kaks ootab veel ja siis tuleb juurde laenutada. 79 raamatut olen sel aastal läbi lugenud. Sadat siit küll kokku ei tule 😛
Kassipiltidelt on seekord Mustu täitsa puudu…
